Pudelivee tegelik hind suunab jooma kraanivett

Pudelivee tegelik hind (1)

08.oktoober 14, kolmapäev Saada sõbrale Prindi artikkel
Pudelivee tegelik hind

Pildistas Katrin Jõgisaar, www.Bioneer.ee

 Ma tahan, et T-särk mis mu seljas on, ei oleks toodetud puuvillast, mille korjamisel on kannatanud Usbekistani lapsed. Ma tahan, et kanamunad, mis mu pühapäevahommikused pannkoogid mõnusaks teevad, oleks munetud rõõmsat kanaelu elavate vabakanade poolt. Ma tahan, et nutitelefon, mis mu igapäeva elu nii palju lihtsamaks ja mobiilsemaks teeb, ei sisaldaks Kongo konflikti mineraale. Ja ma tahan, et kui ma kohvikus espresso kõrvale klaasi vett palun, siis ei toodaks mulle lauale plastpudelisse pakendatud ja tuhandeid kilomeetreid läbi rännanud vett.

Pole kahtlustki, et vesi on elu aluseks ning inimese eksisteerimiseks väga oluline komponent. See on nii loomulik osa meie igapäevaelust, et me tihti isegi ei mõtle sellele kust see tuleb ja milleks me seda vajame. Vee puudumine mõjub halvasti rakkude- ja aju tööle, tekitab peavalusid ja väsimust ning võib olla ka muude terviseprobleemide põhjustajaks.

Inimese ööpäevane soovitatav veetarbimise kogus oleneb kehakaalust, füüsilisest aktiivsusest, keskkonna tingimustest ja toitumusharjumistest. Uuringute põhjal on keskmine soovitatav veetarbimise kogus naistel 9 ja meestel 12 klaasi päevas (1).

 Eestis on puhas vesi enamjaolt alati inimestele kättesaadav olnud ning 30 aasta eest ei oleks ilmselt keegi ette kujutanud, et inimesed oleks nõus selle põhimõtteliselt tasuta saadaval oleva ressursi eest lisaraha maksma. Ometi on tänaseks pudelivesi saanud inimeste igapäevaseks tarbetooteks.

 Minu keskkond, minu tervis

Kõige imestama panevam asjaolu pudelivee tarbimise juures on globaalne leppimine, et inimesed on nõus maksma toote eest, mille nad muidu peaaegu tasuta kätte saaksid, paarisaja kuni mitmetuhande kordset juurdehindlust.

Suurettevõtted on oma turunduskampaaniatega pannud inimesed uskuma justkui oleks pudelivesi kraaniveest tervislikum ning maitseb paremini. Ometi on pimetestid korduvalt tõestanud, et inimestele maitseb kraanivesi tihti rohkem kui pudelivesi. Samuti ei ole kraanivesi pudeliveega võrreldes ohtlikum. Muide, uuringud näitavad ka seda, et ligi 40% pudeliveest on tegelikult tavaline kraanivesi.

Ühisveevärgist tulevat kraanivett kontrollitakse pidevalt ning Euroopa Liit on seadnud karmid reeglid joogiveele, et see oleks inimestele ohutu. Pigem tuleks karta just pudelivett, kuna plastpakendid võivad sisaldada ohtlikku kemikaali BPA (bisfenool A), mis vette emiteerudes satub inimese kehasse ning võib mõjutada hormoone, kahjustada aju ning põhjustada tüsistusi järeltulijate saamisel (2). Ehkki turul on saadaval ka BPA vabad plastpakendid siis ei ole suudetud tõestada, et need ei erita muid inimkehale kahjulike aineid.

Pudelivee hind

Kui Eestis maksab poes 1,5 liitrit vett ~80 senti, siis Tallinna kraanivesi maksab 0,17 senti 1,5 liitrit. Seega on pudelivee ja kraanivee hinnavahe Tallinnas üle 400 kordne (3).

Pudelivee hinna moodustab pudelivee tootmine, transport, kasum ning edasimüüja kasum (vaata joonist 1). Vee enda hind seejuures on peaaegu olematu. Ehkki need mõnikümmend senti ei tundu võibolla pudelivee ostuhetkel suure summana, siis tegelikult on pudelivee sektori aastane käive ligi 125 miljardit eurot.

Pudelivee hind joonised. Triin Heinsoo.

Kui inimesed Tallinnas maksaksid kraanivee eest sama hinda, mida nad on nõus pudelivee eest maksma oleks ühe inimese veearve kuus 2560€ (arvestades, et 1 inimene kasutab päevas 160l vett) millele lisanduks veel heitvee ärajuhtimise ja puhastamise hind.

Tegelikult ei ole pudelivesi kulukas vaid vee tarbijale. Sellel on hind kogu maailmale. Pudelivee kõige suurem keskkonnakulu on selle tootmisele ja transpordile kuluv energia ja ressursid. The Pacific Institute Kalifornias hindab, et pudelivesi on kraaniveest kuni 2000 korda energiamahukam. Veepudelite toomisele (plast) kulub aastas ligi 2 miljardit liitrit naftat (5) (see on umbes miljoni auto aastane kütusetarve) ja ligi kolm korda rohkem vett kui see pudel ise mahutab. Reostuse tõttu ei ole see vesi enam kasutatav.

Pudelivee tootmist võib võrrelda jäämäega. Pudelivee kui toote all peame silmas nii vett ennast kui ka pudelit, millesse vesi pakendatud on. Antud juhul on selleks  plastpudel. See osa, mida tarbija näeb on kõigest väikene osa sellest, mis tegelikult selle toote valmistamisele kulub. Vee pinnal (joonis 2) näeme me seda osa, mille me tarbijana poest osatame. See osa tootele kulunud materjalist mida me ei näe on üle kolme korra suurem kui saadud produkt – piltlikult üteldes on see jäämäe see osa, mis on vee all. Sellele lisandub veel ka vee transpordile kuluv energia, mida antud võrdluses kajastatud ei ole.

Selles kontseptsioonis on veel ka kolmas komponent. Kogu maailmas taaskasutatakse maksimaalselt 30% veepudelitest. See 70%, mida ei saadeta ümbertöötlemisse ladestatakse prügimägedel. Halvemal juhul satub see aga loodusesse ning ookeanitesse, kus siis loodus sellest, temale võõrast ainest, isemoodi lahti hakkab saama. Plast ei biolagune, ta laguneb lihtsalt väiksemateks tükkideks. Võib ütelda, et iga tükk plast, mis kunagi Maal valmistatud on, on ikka veel kuskil olemas. Pisikeste osakestena satub plast kas veekogudesse, pinnasesse või loomade seedeelundkonda ning seeläbi lõpuks ka meie toidulauale. Pudelivee hind joonised. Triin Heinsoo.

Kokkuvõte

 

Pudelivesi on üks huvitav toode. Vesi on maailmas alati olemas olnud ja on ka täna. Ehkki puhta joogivee kättesaadavus on maailma eripaigus varieeruv, siis, nii veider kui see ka ei oleks, neis maailmaosades, kus puhta joogivee kättesaadavus on kõige parem ja odavam, on pudelivee tarbimine kõige suurem. Pudelivee tööstus on muutnud õigusega kõigile kuuluva ressursi eraettevõtja sissetuleku allikaks. Mitmel pool maailmas on hakatud plasti keskkonnakoormuse mõjust aru saama. Üha enam linnasid ja lausa riike keelustab kilekotte. Ka plastpudelite kasutamise piiramisega on juba algust tehtud. Näiteks on San Franciscos keelatud plastpudelis vee müük avalikel territooriumitel. Algatatud on erinevaid  kampaaniaid ning inimesi innustatakse üha enam eelistama pudeliveele kraanivett ning kasutama korduvkasutatavaid pudeleid. 

Selleks, et ka Eestis korduvkasutatavate pudelite kasutamist propageerida võiks eeskujuks võtta vana Euroopa riikidest (näiteks Portugal ja Itaalia), kus avalikes hoonetes on joogivee punktid ning tänavatel leidub joogivee allikaid. Selline joogiveega varustatus tuleks taastada ennem kui see teadmine hoopis hääbub.

Suured muutused saavad alguse väikeste harjumuste muutmistest. On ju üteldud, et nõudlus määrab pakkumise. Seega tuleb turule märku anda, mida tarbija ja keskkond tegelikult vajavad. Pudelivesi on üks toode, millest võiks alustada. Pudeliveele kulub põhjendamatult palju ressursse, kuid tarbija kätes on võimalus seda muuta. Niisiis tee vastutustundlik otsus järgmine kord kui janu on. Üheks võimaluseks on alustada näiteks toitlustusasutustes oma eelistuste kinnitamisega, kuna seal on lihtne oma sõna kuuldavaks teha ning ettevõtte kulud selle keskkonnakoormuse vähendamiseks on väikesed või olematud.

Eesti  toitlustusasutuste vee eetikal saab silma peal hoida näiteks sellel  lehel: www.facebook.com/eiolevett

Eetilist vee tarbimist kõigile!


Loe Bioneerist samal teemal: Kas pudelivesi on ikka tervislikum kui kraanivesi?

Reovee ja -sette käitlemise seminar Paide reoveepuhastil

Kutsun teid reovee ja -sette käitlemise seminarile 22.oktoober 2014, mis toimub Paide reoveepuhastil Ruubassaare tee 18. 

Päevakava:

9.45 – 10.00 Kogunemine, kohvi

10.00 – 11.30 teemad: 1) Reovee desinfitseerimine ja tulemused. 2) Reoveemuda töötlemine ja kasutamine väetisena - Jyri Koivisto, Aquazone OY

11.30 – 12.15 Reoveesette kasutamise praktika biomassi kasvatamisel (metsastamine, rabade rekultiveerimine) – Jaan Pikka

12.15 – 12.30 Kohvipaus

12.30 – 13.15 Keskkonnatasude kujunemine veemajanduses aastani 2025 – Aire Rihe, keskkonnaministeerium keskkonnatasude büroo nõunik

13.15 – …. Huvilistele ringkäik Paide reoveepuhastil

Jyri Koivisto ettekanne on inglise keeles, mis tõlgitakse eesti keelde.

Päevakava võib veel muutuda uute ettekannete lisandumisega. Palun jälgige uusi teateid.

Palun registreerige seminarile SIIN või kirjaga evel@evel.ee hiljemalt 20. Oktoobriks

EVEL’i liikmetele on osalemine tasuta. Mitteliikmetele on osalemise tasu 25 eurot + käibemaks.

Lugupidamisega 
Vahur Tarkmees
Tegevdirektor
Eesti Vee-ettevõtete Liit (EVEL)
Mob: +372 5309 2153
E-mail: vahur.tarkmees@evel.ee
www.evel.ee 
Skype: vahur.tarkmees

Seminar! Reoveesette kuivatamine ja tahendamine. Huber tooted ja tehnoloogiad

Kutsun teid seminarile
 
“Reoveesette kuivatamine ja tahendamine. Huber tooted ja tehnoloogiad” 

Seminar toimub neljapäeval 9.oktoobril Järvevana tee 3 adminhoones EVEL bürooga samal 5. korrrusel sinises klassiruumis, mille teekonna leiad siit: http://www.evel.ee/File/Teekond%20EVELi.PDF 

Päevakava:

09.45 Tervituskohv
10.00 Ülevaade Huber toodetest ja tehnoloogiatest - Country manager Finland and Baltic States  Hydropress Huber AB Ari Moisio/
Huberi seadmete müügiesindaja AS Eesti Energomontaaz – Kirill Savtšukov
11.00 Kohvipaus
11.15 Kuivati esitlus – CEO Sludge to Energy GMBH Harald Plank
12.45 Lõunapaus
13.45 Reoveesette kuivatamise ja tahendamise Huberi lahenduste eelised ja erisused, majanduslikud näitajad 
- CEO Sludge to Energy GMBH Harald Plank
14.45 Kohvipaus 
15.00 Rodisc filtri esitlus
- Key account manager North and East Europe Huber SE Willi Koelbl/ CEO Sludge to Energy GMBH Harald Plank
15.30 Küsimused, arutelu

Seminar on EVEL liikmetele ja kutse saajatele tasuta. Seminaril on Huberi spetsialistide ettekanded inglise keeles eesti keelse järeltõlkega.
 

Osalemiseks saate registreerida hiljemalt 7.oktoobril SIIN või aadressil evel@evel.ee.

Lugupidamisega
Vahur Tarkmees
Tegevdirektor
Eesti Vee-ettevõtete Liit (EVEL)
Mob: +372 5309 2153
www.evel.ee 
Skype: vahur.tarkmees

EVEL ÜVERT koosolek toimub 16.septembril

EVEL ühisveevärgi ja kanalisatsiooni regulatsiooni töörühma (ÜVERT) järgmine koosolek toimub 16. septembril algusegal kell 11.00 Keskkonnaministeeriumis.

Koosoleku päevakava:

11:00 – 12:00 Tsentraalse veemajanduse arendusfondi mudel
12:00 – 12:30 Alternatiiv: investeeringute kogumine vee-ettevõttesse
12:30 – 12:40 Hinnang regulatsioonile. Informatsioon küsitluse tulemustest.
12:40 – 13:00 Edasine tööplaan

 

EVEL RVPT (reoveepuhastite kompetentsi) töörühm koguneb koosolekule 10.septembril.

RVPT koosolek toimub teisipäeval, 10.septembril Tallinnas Järvevana tee 3 (Ülemiste veepuhastusjaamas) 5.korrusel.

Koosoleku päevakord:

10.00-10.15 kogunemine, kohvi
10.15 – 11.15 arutleme veepuhastuse operaatorite kutsestandardi teemal. Külla tuleb Järvamaa Kutsehariduskeskuse direktor hr Rein Oselin. Uurime koosoleku käigus, kes oleks valmis osalema kutsestandardi töörühmas Kutsekojas (st EVEL ettepanekud Kutsekojale).
11.15 – 12.00 arutame ja lõpetame ära Olev Elmiku poolt tõstatatud eelpuhasti teema. Võtame kokku hääletuse tulemuse ja lisame inimeste hääled, kes elektrooniliselt ei hääletanud. Hääletuse protsessist tõusetunud lahtiste küsimuste arutelu jätkamise/mittejätkamise otsustamine.
12.00-12.30 lõunapaus
12.30 – 13.30 arutame jätkuvalt reoveepuhastite tõhususe uuringu projekti metoodikaid (Vallo Kõrgmaa poolt saadetud dokumentide alusel, mis loodame saada enne koosolekut).
13.30 – 14.30 korralduslikud küsimused:
- kuidas elektroonilise hääletusega saaks olla efektiivsem (eelpuhasti teema valguses)
- eelmisel koosolekul tehti kaks ettepanekut, millega sooviks edasi liikuda.

Väljavõtted 28.05.2014 koosoleku protokollist: 

Punkt 6.2. RVPT võiks ümberkujundada ka joogiveepuhastuse kompetentsirühmaks alarühmana.

Ettepanek 10.09 koosolekule: selgitada, kes RVPT liikmetest on joogiveepuhastuse kompetentsirühmas RVPT alarühmana kompetentsed tegutsema ning nimetada joogivee kompetentsirühma alarühma liikmete ja juhi kandidaadid. Selgitada, kas ja kellele võiks esitada kutse kandideerida joogivee kompetentsirühma liikmeks (kes täna ei kuulu RVPT-sse). Teha EVEL juhatusele ettepanek RVPT ümberkujundamiseks joogiveepuhastuse kompetentsirühmaks alarühmana (vajalik EVEL juhatuse otsus muuta RVPT töökorda vastavalt (kehtiv töökord manuses). EVEL juhatuse koosolek on kavas 2.okt 2014.)

Punkt 6.4. RVPT võiks arutada tippspetsialistide grupi moodustamist, kes võiks pakkuda teenust probleemide lahendamiseks (nagu kunagi oli põllumajanduses).

Ettepanek 10.09 koosolekule: nimetada RVPT liikmed alatöörühmana, kes töötavad välja teenust pakkuvate tippspetsialistide toimimise kontseptsiooni ja esitavad selle arutamiseks RVPT järgmisele koosolekule.

14.30 – 15.00 muud küsimused (olemasolul).

Kutse seminarile “Ohtlikud ained heitvees – õigusaktid ja nende praktiline mõju vee-ettevõttele”

Kutsun teid seminarile
 
 

“Ohtlikud ained heitvees – õigusaktid ja nende praktiline mõju vee-ettevõttele”
Seminar toimub neljapäeval 4.septembril Järvevana tee 3 adminhoones EVEL bürooga samal 5. korrrusel sinises klassiruumis, mille teekonna leiad siithttp://www.evel.ee/File/Teekond%20EVELi.PDF 
Päevaka:
10.00 – 10.15 Kogunemine, kohvi
10.15 – 12.00 ohtlike ainetega seotud õigusaktide tutvustamine (EU regulatsioon ja Eesti õigusaktid) – Rene Reisner,  veeosakonna juhataja Keskkonnaministeerium
12.00 – 12.45 õigusaktide rakendamine sh segunemispiirkonna määramine – Taimar Ala, peadirektori asetäitja; Mariina Hiiob, vee peaspetsialist Keskkonnaamet
12.45 – 13.15 lõunapaus
13.15 – 13.45 kavandatavad muudatused õigusaktides, EVELi ettepanekud – Marja-Liisa Soone, EVEL õigusnõunik
13.45 – 15.00 õigusaktide rakendamise praktilisi näiteid konkreetsetes vee–ettevõtetes – kooskõlastamisel
15.00 – 15.30 Arutelu, kohvi
Seminar on EVEL liikmetele tasuta. Palun võtke kaasa sularaha lõunasöögi eest tasumiseks ca 3 eurot. Mitteliikmetele on seminari hinnaks 25 eurot + käibemaks.
Palun osalemine registreerida hiljemalt 3.septembri ennelõunat aadressil evel@evel.ee või kodulehel SIIN .
Lugupidamisega
Vahur Tarkmees
Tegevdirektor
Eesti Vee-ettevõtete Liit (EVEL)
Mob: +372 5309 2153
www.evel.ee 
Skype: vahur.tarkmees

Kutse seminarile “Tee ja teetööde kvaliteedinõuded praktikasse!”

1. juulist 2014 jõustus määrus Tee ja teetööde kvaliteedinõuded https://www.riigiteataja.ee/akt/111032014003 

Teemat käsitlesime põgusalt 26.-27.mail evelÜVVK koolituse raames. Nüüd on määrus jõus ja ehk pisut enam ka praktikasse juurdumas ning varasemal koolitusel osalenud soovisid, et Sulev Puumeister selgitaks teemat põhjalikumalt.

Kutsun teid seminarile “Tee ja teetööde kvaliteedinõuded praktikasse!” neljapäeval 21.augustil 2014, kus Sulev Puumeister annab veelkord ülevaate kehtima hakanud määrusest ja teeb üksipulgi selgeks, kuidas tee ja teetööde kvaliteet tuleb praktikas tagada.

Sulev Puumeister on AS Tallinna Vesi omanikujärelevalve teostaja.

Päevakava:
10.00 – 10.15 kogunemine ja kohvitamine
10.15 – 12.00 teemakäsitlus
12.00 – 12.30 lõunapaus
12.30 – 14.00 teemakäsitlus
14.00 – 14.15 turgutame kohviga
14.15 – max 16.30 teemakäsitlus

Seminar toimub Tallinnas Järvevana tee 3 peamaja viiendal korrusel uues SINISES KLASSIRUUMIS (EVEL bürooga samas majas ja korrusel). 

Teekonnajuhise leiad siit: http://www.evel.ee/File/Teekond%20EVELi.PDF

Seminaril osalemine on tasuline: EVEL liikmetele on maksumuseks 15 eurot (+ käibemaks) ja mitteliikmetele 25 eurot (+ käibemaks). Hind sisaldab koolitust, lõunasööke ja kohvipause.

Palun registreeruge osalemiseks EVEL veebil SIIN või saatke e-mail evel@evel.ee (märkides ära osalejate nimed ja ettevõtted). 

Lugupidamisega

Vahur Tarkmees
Tegevdirektor
Eesti Vee-ettevõtete Liit (EVEL)
Mob: +372 5309 2153
E-mail: vahur.tarkmees@evel.ee
www.evel.ee 
Skype: vahur.tarkmees

Eesti Vee-ettevõtete Liidu (EVEL) RKA hanketeade

 

 

 

 

Hanke nimetus:

“Reoveekogumisaladel vee-ettevõtete teeninduspiirkonnast välja jääva, kuid potentsiaalse ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni tarbijaskonna määratlemine ning meetmete kavandamine nõuetele vastava joogi- ja reoveekäitluse rakendamiseks”.

Hankija:

Eesti Vee- ettevõtete Liit (EVEL), Järvevana tee 3, 10132 Tallinn, reg.kood 80091146.

Lisateave:

Hankija esindajaks hankeprotsessis on EVEL tegevdirektor Vahur Tarkmees, evel@evel.ee  , mob: +372 53092153.

Hanke iseloomustus:

Projekti eesmärgiks on reoveekogumisaladel (RKA) seni korrastamata veevarustuse ja reoveekäitlusega elanikkonnaga piirkondade kaardistamine ning meetmete kavandamine, tagamaks seni ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga (edaspidi ÜVK) ühendamata elanikele kvaliteetne joogivesi ning neilt loodusesse juhitava heitvee vastavus õigusaktide ja keskkonnalubade nõuetele. Projektiga aidatakse kaasa Eesti veemajanduskavade eesmärkide (sh veekogumite ökoloogilise seisundi parandamine) saavutamisele ning joogivee direktiivi ja asulareovee puhastamise direktiivi nõuete täitmisele.

Projekti käigus kaardistatakse Eesti reoveekogumisaladel seni ÜVK-ga liitunud ja liitumata tarbijaskond, ÜVK teenuse pakkujad ning joogivee- ja reoveekäitlusseadmete tehniline seisukord ja vajadus, sh vajadus kompetentsi tõstmise järele. Peamine põhjus projekti elluviimiseks on vajadus aidata kaasa ÜVK seaduse nõuete järgimisele Eestis määratud reoveekogumisaladel tagamaks veekogude seisundi paranemist. Projekt aitab kaasa ka EL direktiivide 91/271/EÜ ja 98/83/EÜ rakendamisele, mis eeldab reoveepuhastite ja joogiveetöötlusjaamade rekonstrueerimist ning uute rajamist, samuti ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni laiendamist ning amortiseerunud torustike rekonstrueerimist.

Rahastajad: SA Keskkonnainvesteeringute Keskus 90%; EVEL 10%

Hankelepingu sõlmimise kriteerium: madalaim hind

Hankelepingu kestus: 210 päeva

Hankedokumentide (HD) taotlemise tähtpäev:  12. juuni 2014 kell 17.00

Pakkumuste esitamise kuupäev: 12. juuni 2014

Pakkumuste esitamise keel: eesti keel

Hankedokumentide taotlemise ja väljastamise tingimused:

Hankija väljastab hankedokumendid (HD) e-posti teel hiljemalt kolme tööpäeva jooksul peale vastava taotluse saamisest. Vastavas taotluses peab huvitatud isik ära tooma oma nime, kontaktandmed (aadress, kontaktisiku nimi, telefon, e-post). Taotlus HD saamiseks saata e-posti aadressil evel@evel.ee .

Hankes osalemise tingimused:

Kvalifitseerimise tingimustele vastavuse hindamiseks vajalikud andmed ja nende vorminõuded:

  1. Pakkuja viimase kolme (3) majandusaasta (2011…2013) netokäive peab olema igal aastal minimaalselt viiskümmend (50) tuhat eurot.

Pakkuja esitab loetelu pakkuja viimase kolme majandusaasta netokäibe kohta.

  1. Pakkuja peab viimase 36 kuu vältel alates pakkumuse esitamise tähtajast olema teostanud vähemalt kolm käesoleva hankega sarnast tööd. Sarnased tööd on ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava koostamine, ÜF meetmest “Veemajanduse infrastruktuuri arendamine” rahastatud veemajandusprojekti rahastustaotluse koostamine, veemajandusprojekti teostatavus- , finants- või tasuvusanalüüsi koostamine.

Pakkuja esitab andmed vähemalt kolme sarnase töö kohta koos nime, teostamise aja ja tellija nime ning kontaktandmetega.

  1. Pakkuja peab esitama meeskonna järgmise pädevusega isikutega:
    1.  projektijuhi, kes omab kõrgharidust ja vähemalt 3. aastast punktis 2 nimetatud sarnase töö teostamise juhtimiskogemust (projektijuhina) ning oskama väga heal tasemel eesti keelt kõnes ja kirjas;
    2. analüütiku, kellel on keskkonnatehnoloogi pädevus ning kellel on kogemus andmete kogumises ja töötlemises, tunneb vastavaid programme ning andmete kogumise ja analüüsi metoodikaid;
    3. spetsialisti, kellel on oskused kaardimaterjali koostamiseks.

Projektijuht võib olla analüütiku või spetsialistiga samas isikus juhul, kui isik vastab ka projektijuhile esitatud pädevusele.

Pakkuja esitab projektijuhi, analüütiku ja spetsialisti CV, milles on selgesti nähtuv informatsioon nõutud hariduse, pädevuse ja kogemuse kontrollimiseks.

Kui üks isik on samal ajal nii projektijuhi kui analüütiku või spetsialisti rollis, siis peab see olema selgelt CV-s väljendatud.

SA KIK on välja kuulutanud ÜF V taotlusvooru

Hea vee-ettevõtja,

SA Keskkonnainvesteeringute Keskusel (KIK) on käimas V taotlusvoor, kust saab veel ka täna taotleda toetust veemajanduse infrastruktuuri kaasajastamiseks.

Toetust saab taotleda ühisveevärgi- ja kanalisatsioonitorustike ehitamiseks ja taastamiseks reoveekogumisaladel, mille reostuskoormus on üle 2000 inimekvivalendi. Samuti saab toetust küsida joogiveetöötluse ehitamiseks ja rekonstrueerimiseks.

Toetust antakse Euroopa Ühtekuuluvusfondi (ÜF) vahenditest ja taotlust esitades tuleb arvestada, et projekti abikõlblike kulude suurus peab olema vähemalt 500 000 eurot.
Abikõlblikkuse periood on 31. detsember 2015.

MIKS TAOTLEDA JUST NÜÜD?

-          Meetmes on kasutamata vahendeid ca 15-20 miljonit eurot ja ehitushinnad on täna soodsad.

o   Valdav osa perioodil 2007-2013 EL struktuurivahenditest rahastatud objektidest on valmis või tööd kohe lõppemas, seetõttu lisandub eelarvesse ka nende projektide kasutamata summad.

-          Rahastamistingimused on teada.

o   Uue, 2014-2020 EL rahastamisperioodi, meetmed ei ole veel avanenud, mistõttu ei ole täna selged ka projektidele seatavad tingimused.

-          Taotlust varem esitades on suurem tõenäosus toetust saada. Taotlusi saab esitada kuni 1. augustini 2014, aga kuna tegemist on vooruga, kus taotlusi hinnatakse esitamise järjekorras, siis kiirematel taotlejatel on suuremad võimalused oma projektidele rahastust saada.

Erinevalt varasematest taotlusvoorudest, mil toetust sai küsida ka kohalik omavalitsus, saavad nüüd taotluse esitada vaid vee-ettevõtted, mis kuuluvad täielikult ühele või mitmele kohalikule omavalitusele.

Käimasolevas taotlusvoorus ei toetata reoveepuhastite ehitamist ja rekonstrueerimist ega ühisveevärgi ja –kanalisatsioonisüsteemi hooldamiseks vajalike eriotstarbeliste liiklusvahendite ostmist.

Toetuse andmise aluseks on keskkonnaministri veemajanduse infrastruktuuri arendamise määrus nr 34 https://www.riigiteataja.ee/akt/122052014006, ning 25. mail jõustunud uuendused https://www.riigiteataja.ee/akt/122052014003.

Uuendused puudutavad toetuse saajat, toetatavaid tegevusi ja abikõlblikke kulusid. Muus osas taotlejate jaoks määrus ei muutu. Taotluste menetlemine toimub sarnaselt II taotlusvooruga.

Lisainfot saab KIKi kodulehelt või KIKi veemajanduse juhtivkoordinaator Tiiu Noormaalt tiiu.noormaa@kik.ee, telefon 627 4121.