Eesti Vee-ettevõtete Liit pärjas taas parimaid

Eesti Vee-ettevõtete Liit tegi reedesel üldkoosolekul teatavaks, et Elutöö auhinna saab sel aastal ASi Kuressaare Veevärk endine juhataja Illar Noot ja auhinna Aasta Veetegu pälvib Põlva Vesi AS.

Auhinna statuudi kohaselt valisid mõlemas kategoorias esitatud nominentide seast võitjad kõikide Eesti Vee-ettevõtete Liiduga (EVEL) liitunud veemajandussektori ettevõtete esindajad. „Elutöö auhinna laureaadis polnud kahtlust juba esimeste vastuste laekumisel – Illar Noot juhtis algusest lõpuni,“ ütles EVELi juhatuse esimees Hans Liibek. „Illari puhul on veevärgiga toimetamine olnud sõna otseses mõttes elu töö – pole ühtegi suuremat arengut Saaremaa veemajanduses viimase 40 aasta jooksul, mis oleks ilma tema osavõtu, kaasalöömise või juhtimiseta läbi viidud.“

Aasta Veeteo auhinna pälvis Põlva Vesi AS, kes rajas ja renoveeris Põlva veemajandusprojekti raames aastail 2002-2013 ühisveevärgi- ja kanalisatsioonisüsteeme Põlva linnas ja vallas ning Räpina ja Ahja valdades.

„Veemajanduse rekonstrueerimine on Põlvamaa mõistes olnud meeletu töö,“ sõnas EVELi tegevdirektor Vahur Tarkmees. „Seda iseloomustab kasvõi tõik, et AS Põlva Vesi on kõige rohkem Põlva maakonda investeerinud ettevõte – aastatel 2002-2013 kestnud projekti raames sõlmiti 50 projekteerimis- ja ehituslepingut ligi 20 miljoni euro väärtuses, ehitati 153 km torustikke, kuus reoveepuhastit ning kuus veetöötlusjaama.“

„Ulatuslik Põlva veemajandusprojekt tagab enam kui 11 000 elanikule aastaringse juurdepääsu kvaliteetsele joogiveele,“ lisas Vahur Tarkmees. „Ning kuna Ahja jõe vesi suubub Emajõkke, sealt aga Peipsi järve ja edasi, avaldab parem veekvaliteet mõju keskkonnaseisundi paranemisele ka väljaspool Põlva maakonda.“

Elutööauhinnale kandideerisid veel AS Pärnu Vesi nõukogu liige Jüri Rahu, Terviseameti keskkonnatervise osakonna peaspetsialist Küllike Birk, ehitusinsener Enn Tõnisberg ja TTÜ emeriitprofessor Heino Mölder.

Auhinnale Aasta Veetegu kandideerisid Sillamäe Veevärk AS, Järve Biopuhastus OÜ, AS Viimsi Vesi ja Saku Maja AS.

Reedel Paide Kultuurikeskuses toimunud pidulik auhinnatseremoonia oli järjekorras juba kolmas omataoline, eelmisel aastal pälvis Elutöö auhinna Eesti Maaülikooli emeriitprofessor Aleksander Maastik ja auhinna Aasta Veetegu AS Viimsi Vesi edukalt käivitunud radionukliidide ärastustehnoloogia juurutamise eest. 2012. aastal andis EVEL Elutöö auhinna Tallinna Tehnikaülikooli emeriitprofessor tehnikadoktor Harald-Adam Velnerile ja auhinna Aasta Veetegu ASile Tallinna Vesi kogu Ida-Euroopas ainulaadse biopuhasti rajamise eest.

Eesti Vee-Ettevõtete Liit (www.evel.ee ) ehk EVEL on 1995. aastal loodud üleriigiline ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kaudu teenust osutavate vee-ettevõtjate ja sama tegevusalaga seotud teiste ettevõtjate vabatahtlik ühendus. EVELisse kuulub 40 vee-ettevõtet ja 24 vee-alaga seotud ettevõtet.

Täiendav informatsioon:
Vahur Tarkmees, EVELi tegevdirektor
Tel: +372 530 92 153; e-post: vahur.tarkmees@evel.ee

 

EVEL korraline üldkoosolek toimub 14.03.2014 ja sellele järgneb EVEL Elutöö ja Aasta Veetegu 2014 tunnustusauhindade üleandmine

Sündmus: Eesti Vee-ettevõtete Liidu korraline üldkoosolek
Koht: Paide Kultuurikeskus (Pärnu tn 18, Paide)
Aeg: 14. märts 2014. a kell 11.00 – 18.00
Päevakava:
11:00 – 13:15 Üldkoosolek
13:15 – 14:00 Vaheaeg
14:00 – 15:50 EVEL ELUTÖÖ ja AASTA VEETEGU 2014 tunnustusauhindade üleandmine
15:50 – 16:00 Vaheaeg
16:00 – 18:00 Juhatuse vastuvõtt

Veehinna metoodikat hakatakse täiendama

Täna koguneb esimesele koosolekule Eesti Vee-ettevõtete Liidu (EVEL) eestvedamisel moodustatud laiapõhjaline töörühm, mille eesmärk on keskenduda veeteenuse reguleerimise problemaatikale ja koostöö tegemisele parema regulatsiooni heaks.

EVELi tegevdirektor Vahur Tarkmees ütles, et täna koguneva laiapõhjalise töörühma eesmärgiks on arutada ühisveevärgi ja kanalisatsiooni teenuse reguleerimise probleeme ja pakkuda lahendusi vee-ettevõtluse jätkusuutlikkuse tagamiseks. „Lihtsamalt öeldes – me tahame, et hea, see tähendab kvaliteetne, taskukohane, kõigile Eestimaa elanikele kättesaadav veeteenus aitaks hoida meie elukvaliteeti euroopalikul tasemel,“ sõnas Tarkmees.

Ta lisas, et töörühma suurimaks eesmärgiks on ära hoida võimalus, et Eesti vee-ettevõtlus jõuab paarikümne aasta pärast tagasi täpselt samasse punkti, millest alustas ehk täielikku sõltuvusse eurorahadest. „Vee-ettevõtlus vajab uut regulatsiooni, mis ei keskendu vaid veehinna reguleerimisele,“ täpsustas Tarkmees. „Hea vee-ettevõtluse regulatsioon peab omama terviklikku, tasakaalustatud ja selget visiooni ning suutma seda ühiskonnale arusaadavalt esitada ning ka ellu viia.“

Töörühma peamisteks ülesanneteks on Tarkmehe sõnul:

• ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniteenuse regulatsioonisüsteemi sobivuse hindamine;

• teenuse jätkusuutliku osutamise jaoks vajaliku regulatsiooni sõnastamine ja regulatsiooni rakendumise taotlemine;

•  ettepanekute koostamine veehinna arvutamismetoodika täiendamiseks;

•  eesmärgini jõudmiseks sobilike tegevuskavade koostamine ja tegevuste elluviimise korraldamine.

„Erilist heameelt teeb niivõrd paljude erinevate asutuste-ametkondade soov ühise eesmärgi nimel koostööd teha,“ rõhutas Tarkmees, kelle sõnul kuuluvad töörühma EVELi esindajate kõrval ka Eesti Linnade Liidu, Eesti Maaomavalitsuste Liidu, Keskkonnaministeeriumi, Rahandusministeeriumi, Siseministeeriumi, Sotsiaalministeeriumi, Konkurentsiameti (esindab ühtlasi ka Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumit), Keskkonnainvesteeringute Keskuse, Tarbijakaitseameti ja Terviseameti esindajad.

EVEL on 1995. aastal loodud üleriigiline ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kaudu teenust osutavate vee-ettevõtjate ja sama tegevusalaga seotud teiste ettevõtjate vabatahtlik ühendus. EVELisse kuulub 40 vee-ettevõtet ja 23 vee-alaga seotud ettevõtet.

Allikas: Äripäev

EVEL moodustas laiapõhjalise töörühma ühisveevärgi ja kanalisatsiooni teenuse jätkusuutlikuks toimimiseks

Eesti Vee-ettevõtete Liidu (EVEL) eestvedamisel on moodustatud uus laiapõhjaline töörühm, mille eesmärk on keskenduda ühisveevärgi ja kanalisatsiooni teenuse reguleerimise problemaatikale ja koostöö tegemisele parema regulatsiooni heaks jätkusuutliku vee-ettevõtluse nimel.

Töörühma ülesanded on järgmised:
1)  olemasolevaleühisveevärgijakanalisatsiooniteenuseregulatsioonisüsteemilehinnangu andmine,
2)  jätkusuutliku ühisveevärgi ja kanalisatsiooni teenuse tagamiseks vajaliku regulatsiooni sõnastamine ja regulatsiooni rakendumise taotlemine,
3)  veehinnaarvutamisemetoodikamuutmiseksettepanekutetegeminejamuutmise taotlemine,
4)  tegevuskavadekoostaminejategevusteelluviimisekorraldamine. 

Töörühma tööd hakkab juhtima Keskkonnaministeeriumi välisfinantseerimise osakonna peaspetsialist Hannes Aarma.

Kõik esindajad töörühmas on:

1. Eesti Linnade Liit (ELL): põhiliige: Angelika Kallakmaa-Kapsta, Tallinna Linnakantselei konsultant ; asendusliikmed: esimene asendusliige: Jüri Võigemast, ELL tegevdirektor; teine asendusliige Alo Aasma, Paide linnapea; kolmas asendusliige Irja Alakivi, ELL;
2. Eesti Maaomavalitsuste Liit (EMOL): põhiliige Aare Vabamägi, nõunik;
3. Keskkonnaministeerium: põhiliige Galina Danilišina, veeosakonna peaspetsialist;
4. Konkurentsiamet: põhiliige Klarika Siegel Lorvi, veeosakonna juhataja; asenduliige Kertu Saul, veeosakonna peaspetsialist. Peadirektor Märt Ots osaleb vastavalt võimalustele töögraafikus;
5. Rahandusministeerium: põhiliige Ivar Sikk, eelarvepoliitika asekantsler; asendusliikmed Sulev Liivik, kohalike omavalitsuste finantsjuhtimise osakonna juhataja  ja Rando Härginen, riigieelarve osakonna peaspetsialist;
6. Siseministeerium: põhiliige Kaur Kaasik-Aaslav, Kohaliku omavalitsuse ja regionaalhalduse osakonna nõunik;
7. Keskkonnainvesteeringute Keskus SA (KIK): põhiliige Veiko Kaufmann, juhatuse esimees; asendusliikmed Maarika Kõrm, laenualdur; Tiiu Noormaa, veemajanduse juhtivkoordinaator;
8. Sotsiaalministeerium: põhiliige Ramon Nahkur, rahvatervise osakonna peaspetsialist; asendusliige Aare Selberg, rahvatervise osakonna peaspetsialist;
9. Tarbijakaitseamet: põhiliige Helen Liiva, finants- ja sideteenuste talituse jurist; asendusliige Ave Mägi, finants- ja sideteenuste talituse jurist;
10. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi esindab töörühmas Konkurentsiameti esindajad. Juhul, kui töörühmal peaksid arutelude käigus tekkima Majandus- ja Kommunikatsiooni­ministeeriumi pädevusse kuuluvate teemade osas spetsiifilisemad küsimused, siis ollakse mõis­ta­gi nõus meid abistama;
11. Terviseamet: põhiliige Leena Albreht, Keskkonnatervise osakonna juhataja; asendusliige Knut Tamm, keskkonnatervise osakonna peaspetsilist;
12. Eesti Vee-ettevõtete Liit (EVEL): põhiliige Kadri Kralla, AS Saku Maja juhatuse liige, EVEL VHT juht.

Kõiki EVEL töörühmi näed SIIT 

 

 

 

evelÜVVK koolituse KIK projekt on edukalt lõpetatud

Koolituse kokkuvõte

Eesti Vee-ettevõtete Liit viis edukalt ellu koolitusprojekti „Õigusalaste- ja tehniliste teadmiste suurendamine ning oskuslik rakendamine ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni (ÜVVK) planeerimisel, korraldamisel ja majandamisel (evelÜVVK koolitus).“  

Projekti eesmärgiks oli:

  • ÜVVK planeerimise, korraldamise ja majandamisega tegelevate inimeste järjepidev ja süsteemne keskkonnateadlikkuse suurendamine elukeskkonna ja ressursside säästmiseks;
  • suurendada süsteemselt ja laialdaselt ÜVVK valdkonnas kohalike omavalitsuste (KOV) ja vee-ettevõtete poolt tehtavate otsuste kvaliteeti, tõhustada KOV-ide ja vee-ettevõtete omavahelist koostööd ja ühistegevust ning parandada ÜVVK õigusaktide rakendamist KOVides ja vee-ettevõtetes.

Koolitatavate peamine sihtgrupp oli KOV-ide ja väiksemate (50-2000 IE) vee-ettevõtete ametnikud ja spetsialistid, kes tegelevad ÜVVK planeerimise, korraldamise ja majandamisega.

Projekt koosnes neljast moodulist, iga moodul sisaldas kuus regionaalset koolituspäeva (kokku 24 päeva) perioodil 2012-2013 kevadel ja sügis-talvel. Osalejaid nelja mooduli koolitustel oli kokku 614.

Koolitusprojektis käsitletud teemad olid järgmised:

  • Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni seadus (ÜVVKS), ÜVK planeerimine, KOV-ide ülesanded, ÜVVKS muudatused;
  • Heitvee veekogusse või pinnasesse juhtimise kord ja selle muudatused;
  • Puurkaevude rajamine;
  • Veehinna regulatsiooni eesmärgid, põhimõtted ja alused. Konkurentsiameti kogemused ja soovitused;
  • Veemajandusprojektide rahastamine siseriiklikest vahenditest (KIK keskkonnaprogramm, saastetasu asendamine);
  • Nõuded joogiveele;
  • Joogivee kvaliteet ja järelevalve Eestis;
  • Piirkonna põhjavee kvaliteeti ohustavad reostusallikad;
  • ÜVVK liitumise ja kasutamise eeskirjade koostamine;
  • Praktika õigusaktide rakendamisel;
  • Joogivee käitlemise tehnoloogiad;
  • Praktika õigusaktide rakendamisel – sundvaldus, servituudid;
  • 50-2000 ie suurusega reoveepuhastite tehnoloogiatest ja hooldusest;
  • Üksikmajapidamiste reoveekäitlus – sagedasemad vead;
  • Riigihangete läbiviimise praktilisi tähelepanekuid veemajanduses;
  • Muudatused SA KIK finantseerimise korras;
  • ÜVK arendamine ning selle seos liitumistasu arvutamisega;
  • ÜVK arendamise kava koostamine – nõuded ja juhised;
  • Nõuded reoveesette käitlemise kohta – arengusuunad;
  • Veemajandusprojektide rahastamine Eestis SA KIK veemajanduse programmist ja EL 2014+ vahenditest;
  • Reoveesette käitlemise tehnoloogiad I 

Koolitust kaasrahastas SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Koolitusprogrammis osaleb partnerina Keskkonnaministeerium. Projekti oli kaasatud  ka Eesti Linnade Liit ja Maaomavalitsuste Liit.

Suur tänu kõikidele, kes  projekti õnnestumisele kaasa aitasid! 

Triin Matsalu
Projektijuht
Eesti Vee-Ettevõtete Liit

Kõikide moodulite ettekanded leiad aadressilt: http://www.evel.ee/organisatsioon/projektid-2/ 

Vee-ettevõtjad hoiatavad veetorude külmumise ohu eest

Eesti Vee-ettevõtete Liit (EVEL) hoiatab, et taas saabunud külmad toovad endaga hulgaliselt vee- ja kanalisatsioonitorude jäätumisi, mistõttu tuleb enne suuri külmi oma krundil ja majas olevad veetorud üle vaadata.

«Kuna talv hakkab lõpuks kätte jõudma, panen Eesti vee-ettevõtete nimel tarbijaile südamele – vaadake enne suuri külmi oma krundil ja majas olevad vee- ja kanalisatsioonitorustikud üle,» ütles EVELi tegevdirektor Vahur Tarkmees. «Tänane hooletus maksab hiljemalt südatalvel valusasti kätte –parem ikka enneta külma ja lumega kaasnevaid probleeme!»

Vahur Tarkmehe sõnul on kalleimaks probleemiks torude lõhkemine – selle tingib maapinna pidev liikumine, mis avaldab jõudusid ka maapinnas asuvale torustikule. «Külmaga need liikumised ning ühtlasi torudele mõjuvad jõud suurenevad,» hoiatas Tarkmees. «Kõige haavatavamad on vanad malmtorud, kuid ega see tänapäevane plasttorugi lõpmatult survele vastu panna suuda.» Tänavatorude lõhkemisest palub Tarkmees viivitamatult oma vee-ettevõtte avariitelefonil teada anda.

«Kõige kindlamaid viise õnnetuste ennetamiseks on kaameravaatlusega torusid kontrollida, sest nii saab aimu torustiku seisukorrast ning võimalikest riskikohtadest,» ütles Tarkmees, kuid lisas, et see on kindlasti ka üks kalleimaid viise. «Samas, kui see kallis töö veel lähipäevil, enne suurte külmade saabumist ära teha, saab leitud riskikohad soodsamalt likvideerida, sest torustiku remont või vahetus on enne maa külmumist odavam.»

Kindlasti peaksid Tarkmehe sõnul oma torustikud üle vaatama need isikud, kel torustik on juba paarkümmend aastat vana ja ka need, kel torudega varemgi probleeme on olnud. «Kui näiteks kanalisatsioonitorustik on eelmistel talvedel külmunud, on tõenäoline, et see kordub,» kinnitas Tarkmees, kes soovitas torude vahetamiseks aga kindlasti kaasata vastava ala kogemustega spetsialistid.

«Need olid nüüd need suuremad tööd, kuid on ka mitmeid lihtsaid nippe, mis aitavad inimestel torustiku külmumist kartmata talv üle elada,» ütles Tarkmees ning loetles:

  • Keldrites on avariide ennetamiseks kindlasti vajalik veenduda, et talvekülm ei pääseks torustikele ligi. Soojusta ja isoleeri keldriaknad ja torustik!
  • Keldris asuvaid veetorustikke ära kasuta riiulina ning asjade panipaigana. Kuna torustikud painduvad ja nihkuvad, võib tulemuseks olla veeavarii.
  • Kui veearvesti asub veemõõdukaevus, soovitame soojustada kaevukaas. Selleks võib näiteks kasutada vähemalt 100 mm penoplasti. Sellest tuleb lõigata kaevukaane suurune kate ja asetada see kaane alla.
  • Kui maja seisab talveperioodil tühjana, soovitame ajutiselt vesi sulgeda ning torustik tühjaks lasta. Sellega saab vältida torude külmumisest tingitud torude lõhkemist.
  • Soovitame trassile lund kuhjata, lume puudumisel puulehti, see aitab külma torudest kaugemal hoida.
  • Kindlasti laske veest tühjaks ka aiakastmistorustik!
Allikas: Postimees