EVEL kuulutab: Alanud on registreerumine suveseminarile.

Seekordne üritus saab toimuma 26 – 28. juulil Ida-Virumaal, Alajõel, puhkekeskuses SUVI (Peipsi järvest vaid 100 meetri kaugusel) http://www.peipsi-suvi.ee/index.php . Rohkem infot leiad kutsest.

Osalemissoovist palume teada anda hiljemalt 13. juuniks aadressil evelin.nool@evel.ee. NB! Kiirematele registreerujatele lähevad jagamisele ajakohased toad, hilisemad registreerijad peavad leppima retro majutusega. Registreerunud osalejaid näed siit: http://www.evel.ee/File/majutus6.pdf

Päikeseliste tervitustega,
EVEL

Meil on rõõm kutsuda Teid osalema Eesti Vee-ettevõtete Liidu koolitusprojekti „Õigusalaste- ja tehniliste teadmiste suurendamine ning oskuslik rakendamine ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni (ÜVVK) planeerimisel, korraldamisel ja majandamisel (evelÜVVK koolitus)“ III mooduli koolitustele.
 
Projekti eesmärgiks on:
VVK planeerimise, korraldamise ja majandamisega tegelevate inimeste järjepidev ja süsteemne keskkonnateadlikkuse suurendamine elukeskkonna ja ressursside säästmiseks;
suurendada süsteemselt ja laialdaselt ÜVVK valdkonnas kohalike omavalitsuste (KOV) ja vee-ettevõtete poolt tehtavate otsuste kvaliteeti, tõhustada KOV-ide ja vee-ettevõtete omavahelist koostööd ja ühistegevust ning parandada ÜVVK õigusaktide rakendamist KOVides ja vee-ettevõtetes.
 
Koolitatavate peamine sihtgrupp on KOV-ide ja väiksemate (50-2000 IE) vee-ettevõtete ametnikud ja spetsialistid, kes tegelevad ÜVVK planeerimise, korraldamise ja majandamisega.

Projekt koosneb neljast moodulist, iga moodul sisaldab kuus regionaalset koolituspäeva (kokku 24 päeva) perioodil 2012-2013 kevadel ja sügisel. Ühe mooduli kõik koolitused on ühesugused. Moodulid 2012. a kevadel ja sügisel olid väga edukad ja koolitatavate tagasiside positiivne.

2013. aasta kevadine moodul keskendub peamiselt reoveekäitluse temaatikale. Tähtsal kohal on ka riigihangete korraldamine, õigusaktide rakendamine, ÜVK arendamine ja KIK-i rahastus.
 
2013. aasta kevadise mooduli koolitused toimuvad järgmiselt:
Aeg          Asukoht
————————————————————————————————————
8. mai        TARTU  – AS Tartu Veevärk, Tähe 118, Tartu
16. mai      TALLINN – Tallinna Veepuhastusjaam, Järvevana tee 3, Tallinn
22. mai      MÄO – Sämmi Grill, Mäo, Paide vald  
30. mai      KOHTLA-JÄRVE – OÜ Järve Biopuhastus, Uus-Tehase 3,  Kohtla-Järve  

Koolituspäeva  osavõtutasu on  15 € (sh käibemaks), mis sisaldab koolituspäeva, kohvi- ja lõunapausi. Osavõtutasu abil katab korraldaja koolitusprojekti omaosaluse.

Koolituse rahastaja: SA Keskkonnainvesteeringute Keskus

Koolitusprogrammis osaleb partnerina Keskkonnaministeerium. Projekti on kaasatud ka Eesti Linnade Liit ja Maaomavalitsuste Liit.

Koolitusele registreerimisel palume täita registreerimisleht ja see saata e-posti aadressile triin.matsalu@evel.ee

Ootame Teie aktiivset osalemist!

Triin Matsalu
Projektijuht
Eesti Vee-Ettevõtete Liit

Sündmus: SLT koosolek
Aeg: 2.05.2013 algusega kell 11.00
Koht: Järvevena tee 3
Päevakorras: reoveesette määruse eelnõu arutamine.

Korteriomanikule vee-ettevõtja staatuse andmine tõstaks vee hinda, leiavad vee-ettevõtted.

„On tõusetunud huvi anda korteriomanikele vee-ettevõtjate kliendi staatus,“ ütles ASi Põlva Vesi juhataja ja Eesti Vee-ettevõtete Liidu (EVEL) juhatuse liige Olev Elmik. „Vee-ettevõtjail ei ole muid sissetulekuid peale veeteenuste eest kasseeritavate summade, seega, kui kellelegi tuleb hakata tegema soodustusi, hooldama näiteks tema torusid, tähendab see meile täiendavaid kulutusi, mis aga tähendab ühtlasi ka tariifide tõusu ja seda kogu vee-ettevõtja teeninduspiirkonnas.”

Elmiku sõnul toimib praegu Eestis kehtiv ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniseadus – vee-ettevõtja klient on kinnistu omanik, kes arveldab vee-ettevõtjaga ning vastutab kinnistul asuva torustiku korrasoleku eest. Torud, mis jäävad kinnistu piirest väljapoole, on vee-ettevõtte vastutusel.

Tema sõnul ei muudaks olukorda paremaks ka teine ettepanek – tuua iga veefirma korteriomanikust kliendi liitumispunkt  kinnistu piirile. „Võtame nüüd ühe 200 korteriga maja, kuidas kõik need 400 liitumispunkti, sest iga liitumispunkt koosneb nii vee- kui ka kanalisatsioonikaevust, maja ette tänavale ära mahuks?“ küsis Olev Elmik. „Lisaks, kuhu panna need 200 veearvestit?“ Elmiku arvates tooks hulgaliselt lisakulutusi ka veemõõtjate taatlemine, mida tuleb praeguse korra kohaselt teha iga kahe aasta tagant.

Allikas: äripäev.ee

Keskkonnaministeeriumi asekantsler Harry Liiv ütles Euroopa Liidu finantseeringutest Eestiveemajanduses rääkides, et me senised probleemid keskkonnaprojektide rajamisel on olnud liiga optimistlik planeerimine, liiga kallid ja pahatihti ka liiga targad lahendused – nii mõnigi kord ei suudeta kogu uue kõrgtehnoloogilise objekti potentsiaali ära kasutada.

„Samuti on me probleemideks olnud ehitushindade drastiline tõus, omavalitsuste raskused projektide omaosaluste katmisega; vähene pakkujate hulk ehitushangetel, sest ehitusturul oli liiga vähe tegijaid ning seegi, et tihtipeale ehitaja loobus esimeste raskuste tekkimisel lepingust,“ rääkis Harry Liiv.

Uuel eelarveperioodil, aastatel 2014-2020, tuleb meil Harry Liivi sõnul lõpetada kohalike lahenduste rajamine, kui tehniliselt ja keskkondlikult on otstarbekam piirkondliku lahenduse rajamine.

„Teiseks tuleb toetada investeeringuid, mis oleks suunatud jooksvate kulude alandamisele, tuleb toetada innovatsiooni,“ loetles Liiv ja jätkas: „Kolmandaks, investeeringud peavad juhinduma kontseptsioonist – rikkamad piirkonnad toetavad vaesemaid piirkondi.“

Liivi sõnul ei peaks me muretsema niivõrd Euroopa Liidu nõuete Eestisse kohandamisega, vaid hoopis meeles pidama seda, et puhas joogivesi ja puhas keskkond peavad kättesaadavad olema kõigile inimestele, elagu ta siis linnas või maal.

Allikas: maaleht.ee

Baltimaade vee-ettevõtjate ühine mure: kes on klient?

Kolme Balti riigi vee-ettevõtjatel on sarnaseid probleeme, üheks neist on seadustes kliendi mõiste määratlemine. Kolmapäeval Tartu Ahhaa teaduskeskuses toimuval Baltimaade vee-ettevõtjate ühiskonverentsil püüavadki osalejad leida praktikas sobivaimat lähenemist.

Eesti Vee-ettevõtete Liidu (EVEL) tegevdirektor Vahur Tarkmehe sõnul on Balti riikide ühine, väga oluline ja ka väga päevakajaline probleem seotud kliendi määratlemisega seadustes – kas vee-ettevõtte kliendiks on kinnistu või iga sel kinnistul asuva korteri omanik eraldi? Leedus on Vahur Tarkmehe sõnul täna vee-ettevõtja kliendiks iga korteriomanik eraldi ja arveldatakse korteripõhiselt, mis on endaga kaasa toonud hulgaliselt probleeme.

„Probleemid väljenduvad eelkõige suurtes veekadudes,“ selgitas Vahur Tarkmees ning jätkas: „Esineb veevarguseid: manipuleeritakse vee-mõõtjatega, takistatakse sissepääsu korteritesse, veemõõtjaid on majasiseses süsteemis väga palju ja väikese tarbimismahu juures tekivad mõõtmisvead, pealegi ei kompenseeri majaelanikud korterites olevate vee-mõõtjate ja maja ühise veemõõtja vahelist puudujääki. Hinnaregulaator ei luba aga majasiseseid veekadusid arvestada vee-ettevõtja kuludesse ning nii tulebki kahjum kanda vee-ettevõttel.“

Vahur Tarkmehe sõnul sooviti ka Lätis hiljuti korteripõhisele arvestusele üle minna aga võeti siiski leedukate halvast kogemusest õppust ja sealne seadusandja loobus sellest mõttest. „Eestis aga kaalutakse täna korteripõhisele arveldamisele üleminekut,“ sõnas Vahur Tarkmees. „Kolmapäeval räägivadki leedukad taaskord oma halvast kogemusest – loodetavasti võtavad siinsed seadusandjad kuulda.“

Samas leiavad konverentsil käsitlemist ka muud teemad, näiteks räägitakse Euroopa Liidu abirahade kasutamisest, ühisveevärgiga liitumisest, reoveesette käsitlemisest ja paljust muust.

Konverentsi, mille motoks on: „Vesi annab elu“, plenaaristung toimub kolmapäeval, 17. aprillil kell 10.00-18.00 teaduskeskuses Ahhaa (Sadama 1, Tartu).

Eesti Vee-Ettevõtete Liit (www.evel.ee) ehk EVEL on 1995. aastal loodud üleriigiline ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kaudu teenust osutavate vee-ettevõtjate ja sama tegevusalaga seotud teiste ettevõtjate vabatahtlik ühendus. EVELisse kuulub 40 vee-ettevõtet ja 21 vee-alaga seotud ettevõtet.

Täiendav informatsioon:

Vahur Tarkmees, EVELi tegevdirektor

E-post: vahur.tarkmees@evel.ee, +372 530 92 153

Konverentsi päevakava:

9.00-10.00 Registreerimine ja tervituskohv;

10.00-10.10 Balti vee-ettevõtjate liitude esindajate tervitussõnad

10.10-10.30 Avasõnad: Tartu linnapea Urmas Kruuse

10.30-11.15 Reoveesette majandamise programm Leedus: Leedu Vee-ettevõtete Liidu president Bronius Miežutavičius ja JSC “Šiaulių vandenys” (Šiauliai linna vee-ettevõte) peadirektor Jonas Matkevičius

11.15-11.35 Sponsorettekanne: FinEco Ltd (Leedu)                                                      

11.35-12.05 Veeteenuse arvelduse alused ja praktika Eestis: AS Põlva Vesi juhataja, EVELi juhatuse liige Olev Elmik

12.05-12.25 Veeteenuse arvelduse süsteem Lätis Ventspilsi näitel: ME “Ūdeka” (Ventspils linna vee-ettevõte), Läti Vee-ettevõtete Liidu juhatuse liige Edgars Daugelis

12.25-13.30 Lõuna

13.30-14.00 Veeteenuse arveldamise alused ja praktika Leedus: SC “Klaipėdos vanduo” (Klaipėda linna vee-ettevõte) peadirektor Leonas Makūnas

14.00-14.10 Veeteenuse arveldamise alused kolmes Balti riigis kokkuvõttes (moderaator)

14.10-14.25 Sponsorettekanne: AS Kemivesi (Eesti)

14.25-14.55 EL finantseering Läti veemajanduses. Tulemused, õppetunnid, tulevik: Läti Vee-ettevõtete Liidu tegevdirektor Baiba Gulbe

14.55-15.40 EL finantseering Eesti veemajanduses. Tulemused, õppetunnid, tulevik: Keskkonnaministeeriumi asekantsler Harry Liiv

15.40-15.45 EL finantseeringud Lätis ja Eestis kokkuvõttes (moderaator)

15.45-16.00 Kohvipaus

16.00-16.15 Sponsorettekanne: EVOPIPES Ltd (Läti)

16.15-16.35 Kas vesi vajab reklaami? Läti Vee-ettevõtete Liidu esindaja

16.35-16.55 Sponsorettekanne: Pipelife Eesti AS

16.55-17.10 Veeteenuse regulatsioon Lätis: Läti Tariifikomisjoni esindaja

17.10-17.55 Arutelu, kokkuvõte ja lõpetamine.

Sündmus: kommunikatsiooni töörühma koosolek
Aeg: 09.04.2013 algusega kell 11.00
Koht: EVEL büroo (Järvevana tee 3)
Koosoleku päevakord:
1. Balti konverentsi kommunikatsiooni üksikasjade täpsustamine.
2. Raamatupidamise korraldamisest vee-ettevõtetes (probleemid topeltraamatupidamisega).
3. Arutelu uuest teehoiu määrusest.
4. Muud küsimused.

Eestimaa vee-ettevõtjad, keda esindab Eesti Vee-ettevõtete Liit (EVEL), tunnevad suurt puudust dokumendist, mis täidaks mõistlikul määral direktiividest tulenevad nõuded, aga oleks orienteeritud inimestele, kinnitas EVEL tegevdirektor Vahur Tarkmees.

„Me vajame riiklikku dokumenti, mis annaks Eesti veesektorile selge visiooni ja vastaks pikas perspektiivis küsimustele:

- mis saab inimestest ja veevärkidest hääbuvates külades;

- kui liberaalne saab olla vee-ettevõtlus;

- kas erakapital on vee-ettevõtlusesse teretulnud;

- mis motiveerib vee-ettevõtjaid kulutõhususele;

- milline on optimaalne vee-ettevõtete arv, mis tagaks kvaliteetse ja sotsiaalmajanduslikult kestliku veeteenuse;

- kes ja kuidas osaleb sademevee majandamisega seotud kulude kandmises;

- kas reoveekäitlusega kaasnev hais õnnestub kotti toppida ja maha müüa;

- kas elutähtsa teenuse tarbijad võivad turvatundega elada ja toimetada nii, et puhas joogivesi ja keskkond on iseenesestmõistetavalt ja märkamatult tagatud?“ rääkis Vahur Tarkmees rahvusvahelist veepäeva tähistanud konverentsil „Koostöö Eesti veemajanduse korraldamisel“.

Vahur Tarkmees rõhutas oma ettekandes, et kuigi vee-ettevõtjad ootavad nendele küsimustele vastuseid sisaldavat dokumenti riigilt, oleks nad nõus ka ise selle Eesti veemajanduse strateegia tervikdokumendi ettevalmistamisel kaasa lööma.

„Ehkki EVEL loodi juba pea 20 aastat tagasi, aastal 1995, ning ehkki meil on olnud nii häid kui ka kehvemaid aegu, võin kinnitada: EVELil on piisavalt elujõudu ja koostöötahet, et nimetatud tervikdokumendi ettevalmistamisel kaasa lüüa ja jõudumööda seda eestki vedada,“ lisas Vahur Tarkmees.

EVELi tegevdirektor Vahur Tarkmees esines Eesti Veeühingu ja Keskkonnaministeeriumi korraldatud rahvusvahelist veepäeva tähistaval konverentsil „Koostöö Eesti veemajanduse korraldamisel.“

Eesti Vee-Ettevõtete Liit (www.evel.ee) ehk EVEL on 1995. aastal loodud üleriigiline ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kaudu teenust osutavate vee-ettevõtjate ja sama tegevusalaga seotud teiste ettevõtjate vabatahtlik ühendus. EVELisse kuulub 40 vee-ettevõtet ja 21 vee-alaga seotud ettevõtet.

Täiendav informatsioon:

Vahur Tarkmees, EVELi tegevdirektor

E-post: vahur.tarkmees@evel.ee, +372 530 92 153

Reoveesete on reovee puhastamise protsessiga paratamatult kaasnev jääkprodukt. Kuigi reoveesette puhul on tegemist jäätmetega, on sellest võimalik toota biometaani. Peale selle sisaldab reoveesete ohtralt fosforit ja lämmastiku, mis on taimede kasvamiseks  vajalikud toitained, leiab keskkonnaministeeriumi veeosakonna juhataja Karin Kroon.

Paraku on sette käitlemine kulukas ning käideldud settest lahtisaamine  komplitseeritud,  sest mõte reoveesette kasutamisest näiteks põllumajanduses on paljudele vastumeelne. Lisaks tuleb arvestada, et reoveesette enda energeetiline potentsiaal on madal, mistõttu ainult reoveesette kääritamisel põhinevad metaantankid suudaksid üldjuhul katta osa reoveepuhasti opereerimise elektrienergia kulusid. Tõhusamaks energiatootmiseks oleks vaja reoveesetet kääritada koos biolagunevata jäätmetega või sõnnikuga.

Kuna investeeringud reoveesette käitlusse, sh metaantankide rajamiseks, on väga suured, siis antud valdkonna arengusuundada kujundamiseks kavandab keskkonnnaministeerium esmalt välja selgitada reoveesette käitlemise efektiivsemad lahendused, arvestades juba tehtud investeeringutega ning sellega, et käitlusviisid  häiriksid keskkonda võimalikult vähe.