60% müüdavast pudeliveest on tavaline kraanivesi, mille liitri hind on peaaegu sama kõrge kui bensiinil.
Iga päev peab iga seitsmes Maa elanik (ehk miljard inimest) joogivee saamiseks tegema kolmetunnise jalgsimatka. Meil Eestis toovad torud täiesti puhta ja kvaliteetse joogivee tuppa kätte. Kas me oskame seda luksust hinnata?
Õpetajate streigi eel istusime Eesti vee-ettevõtete juhtidega koos ja mõtlesime, et mis oleks kui teeks kolm kraanivee vaba päeva? Et kraanist vett ei tule ja kellel on suur veeisu või -vajadus käes, võib osta pudelivett või sõita maale vanaema juurde kaevule… Isegi mõte, et vett kraanist ei tule või elektrit ei ole, paneb elu seisma. Nii iseenesestmõistetavad on tänapäeval mõned asjad.
Võib olla tundub uskumatu, kuid ühe pätsi leiva tootmiseks kulub 650 liitrit, ühe muna tootmiseks 135 liitrit ning iga lihatüki jaoks taldrikul 7000 liitrit vett, on ameeriklased välja arvutanud.
Me tarbime eluks-oluks muljetavaldavates kogustes vett. Iga päev. Seepärast me võib olla vaidlemegi, kas vee hind peab olema selline või hoopis selline ning milline on selle vee tarbimise mõju kliima väidetavale soojenemisele (mille paikapidavuses Eesti akadeemikud väga kahtlevad). Vesi tundub nii loomuliku elu osana, et me ei taha selle eest makstagi.
Kraaniveel kehv maine
Eestis on täna kraanivee maine madalam, kui ta seda väärib. Sellel on palju ajaloolisi, eelkõige nõukogudeaegsed põhjuseid. Näiteks see müüt, et Pärnus on soolased nii vesi kui ka õlu ja ega nende maitse eriti erine. Kuid see ei ole juba pikki aastaid enam nii.
Eesti kraanivesi on väga hea kvaliteediga ja annab pimetestides tihti pudeliveele silmad ette. Ei tasuks lasta end hirmutada ka erandlikel halva kraanivee juhtudel – ühest sellisest oli Delfi lugejaveerus alles eile juttu.
Iga selline juhtum vajab loomulikult eraldi uurimist, kuid põhjused ei pruugi olla alati vee kvaliteedis. Tallinna Vee hallatav vesi läbib mitmeid kontrolle ning on valdavalt usaldusväärne – vastasel juhul oleks täna juba kõik tarbijad tagajalagadel, kelle pesu või joogivesi rikutud.
Kuigi paremad pudeliveed on samuti puhtad ja kvaliteetsed, on ka selliseid, millel hind on, aga kvaliteeti pole. Siiski pole just palju vedelikke, mis annaks tootjale rohkem kasumit kui pudelivesi.
Vesi on sama kallis kui bensiin
Pudeldatud joogivee liiter maksab täna tarbijale enam-vähem sama palju kui liiter bensiini, kuid bensiini lõpphinnast moodustavad väga suure osa aktsiisid ning ega naftast bensiini tegeminegi väga odav lõbu ole. Kokkuvõttes on pudelivee liitri hind isegi kuni tuhat korda suurem kui kraaniveel.
Miks siis üldse osta pudelivett? Näiteks analüüsis keskkonnateadlane, Tartu Ülikooli tehnoloogiainstituudi direktor Erik Puura ühe oma ettekande tarvis Tartu kraanivee omadusi. Puura jõudis lihtsa lõppjärelduseni: Tartu kraanivee keemiline koostis ja omadused on väga sarnased pudeliveele, mida veetakse Tartusse Šveitsi Alpidest.
Samuti on Tartu kraanivee toime sama hea, niisutav, värskendav ja puhastav, kui veel, mida müüakse näiteks kosmeetikakauplustes hinnaga kuni 100 eurot liiter. Ei maksa unustada, et 60% müüdavast pudeliveest ongi tavaline kraanivesi, mida on rohkemal või vähemal määral töödeldud.
Üks hiljutine uurimus tuvastas, et kui tunned end tujuka ja pahurana, võib selle põhjuseks olla vähene vee hulk su kehas. Soovitaksingi omalt poolt kõigile – võtke üks lonks kraanivett (kuni see veel torudest tuppa tuleb) – ehk aitab mõtteid selgitada.
Kui parafraseerida tuntud alkoholi tarbimise õigustust: õige mees jala ei käi ja vett ei joo, võiks tervislikkuse seisukohast öelda: õige mees käib jala ja joob kraanivett! Nii elab kauem!
Autor on Eesti Vee-Ettevõtete Liidu tegevdirektor.
Allikas: delfi.ee