4 ootamatut fakti pudelivee kohta

 

www.kaaluabi.ee18.11.2014
Mul on toode, mida ma soovin sulle müüa. Olgu selle nimeks AirFlow 3000. Tegu on ventilatsioonisüsteemiga, mis pumpab õhku sinu eramusse. AirFlow 3000 on pakitud elegantselt, viidates sinu ja su perekonna heale maitsele. See on saadaval kõigest viie euro eest päevas! Oled huvitatud?
 | PANTHERMEDIA SCANPIXPANTHERMEDIA SCANPIX
 
Täpsustuseks, AirFlow 3000 pumpab ruumi õhku, mis on 100 protsenti identne välisõhuga. See sisaldab sama palju reostust ja veidraid lõhnu ning sinu tervisele see kuidagi paremini ei mõju. Sa maksad üksnes pakendi eest, sest sisu saaksid sa mujalt tasuta. Ikka oled huvitatud?

Loomulikult mitte, aga AirFlow 3000 pakkumine on võrreldav sellega, mida pudelivee tootjad pakuvad. Ainus vahe seisneb selles, et veetootjad pole oma sõnumites nii otsekohesed. Nad ei müü vett, vaid „mineraalvett“ või „allikavett“ ning sina lähed turundusnippide õnge. Keskmine ameeriklane joob aastas ära peaaegu 30 gallonit pudelivett, mis asetab selle tarbitud kommertsjookide seas teisele kohale, jäädes alla üksnes gaseeritud veele. Paraku tuleb välja, et pudelivesi pole sugugi puhtam kui kraanivesi, mille puhtus on riiklikult reguleeritud. Võib-olla peaksid oma suhtumist pudelivee kasulikkusesse muutma.

See ei maitse paremini
2010. aastal avaldati ajakirjas Journal of Sensory Studies uuring, milles teadlased palusid inimestel hinnata kuue erineva pudelivee maitset, mida võrreldi kuue erinevat tüüpi kraanivee maitsega. Kokkuvõttes leiti, et pudelivesi ei esinenud selles katses sugugi kraaniveest paremini. Põhjus: maitset mõjutab mineraalide hulk, mitte vee puhtus. Katsealused eelistasid keskmise mineraalide hulgaga vett, mida nad kirjeldasid kui „maitsetut“ ja „värskemat“, kusjuures polnud vahet, kas see pärines pudelist või kraanist.

See pole tingimata puhas
Nõukogu, mis vastutab Ameerika loodusressursside kaitsmise eest (Natural Resoursces Defense Council), võttis hiljuti testimisele tuhat erinevat poodides müüdavat pudelivee artiklit ning avastas, et koguni 22%  testitud toodetest sisaldasid keemilisi aineid, mis ületavad riiklikult seatud piirmäära. 2011. aastal testisid California ülikooli teadlased aga kuue veetootja pudelivett ning kuigi uuringust selgus, et kõik jäid riiklikult sätestatud saastepiirist allapoole, ületasid kõik kuus California osariigi piirmäära lubatud arseeni hulga osas. Lisaks on tehtud piisavalt uuringuid, mis tõestavad, et kõrge temperatuurini kuumutatud plastist eralduvad kemikaalid, mis võivad imbuda plastpudeli sisusse. See on hea põhjus, miks kuumal suvepäeval võiks veepudeleid varjus hoida. Siit ka õpetus: ära lase siltidel nagu „puhas“ ja „naturaalne“ ennast lollitada. Erinevalt pudeliveest allub kraanivesi rangetele riiklikele normidele, mis teeb sellest ohutama valiku.

See võib olla ilustatud kraanivesi
Eksootilised nimed ja sildid, mis kujutavad troopilisi veejugasid ning mäetippudes paiknevaid allikaid, tekitavad nõidusliku mulje, kuid tegelikkuses pärineb 25% pudeliveest munitsipaalveevärgist. Nii on ka tuntud tootjatel nagu Coca-Cola ja Pepsi müügil pudelivett, mis pole oma olemuselt muud, kui puhastatud kraanivesi, millele on lisatud mineraale. Palju kasulikum tundub sel juhul raha säästa ning juua tasuta pakutavat versiooni.

See hävitab meie planeeti
Enamik plastpudelitest on valmistatud plastist, mida nimetatakse polüetüleen-tereftalaadiks (PET). Sellest materjalist valmistatud pudelitega on kaks probleemi. Nende valmistamiseks kulub suurel hulgal toornaftat. Louisville’i ülikooli teadlased pakuvad, et hinnanguliselt kulutatakse aastas 17 miljonit barrelit naftat, et toota PET-pudeleid. Teiseks probleemiks on jäätmekäitlus, sest 90% PET-pudelitest lõpetavad olmejäätmete hulgas ning neid ei suunata taaskasutusse. Prügimägedes vedelevad PET-pudelid on seda tõsisem probleem, kui arvestada, et nende lagunemiseks kulub 400-1000 aastat. Seega tuleks keskkonnateadlikumate inimeste eeskuju järgida ning pudeliveele kraanivett eelistada. Viimane sellekohane näide pärineb Vermonti ülikoolist, kus keelustati pudelivee müük ülikoolilinnakus sootuks.

Allikas: http://www.naisele.ee/604359/4-ootamatut-fakti-pudelivee-kohta 

RVPT koosolek toimub 19.11.2014

RVPT (EVEL joogi- ja reoveepuhastuse töörühm) koosolek toimub 19.11.2014 kell 10.00 Järvevana tee 3 Ülemiste veepuhastusjaamas.

Päevakava:

1. Puhastite tõhususe hindamise uuringu vahekokkuvõte sh meie kommentaaridest – Vallo Kõrgmaa
2. Korrosiivse joogivee problemaatika AS Viimsi Vees – Nele Nilb
3. Koostööst AS Toidu- ja Fermentatsioonitehnoloogia Arenduskeskusega http://www.tftak.eu/Home – Nele Nilb
4. EVEL koostööst Jäätmekäitlejate Liidu Jäätmete Taaskasutusklastriga http://www.ejkl.ee/et/?319 , Sydney õppereisi tagasiside reovee – ja settekäitluse vaatevinklist – Andra Pärnamäe, Vahur Tarkmees
5. EUREAU üldkoosolekust Sofias – muljed, fosforist, põhjaveest – Vahur Tarkmees
6. Lühiteemad:
· Keskkonnatasude raamkavast, sh ka rahajaotusest KOVidele
· KKAmeti nõukoja taaskäivitumine
· Reovee taaskasutamise teemaline lõppsõnum KKMin-le
· Kutsestandardi töörühma tegevus
· Veetornide ajalooraamat
· Raskmetallide eemaldamise tehnoloogiate info
7. Info teistest EVEL töörühmadest, sh meie eelmisest protokollist tagasiside (reovee soojus ja ÜVK kasutuse eeskirjad)
8. Lahtised teemad- kuidas edasi?
· Reoveesettekäitlus- Sademevesi
9. MUUD Teemad.

Pudelivee tegelik hind suunab jooma kraanivett

Pudelivee tegelik hind (1)

08.oktoober 14, kolmapäev Saada sõbrale Prindi artikkel
Pudelivee tegelik hind

Pildistas Katrin Jõgisaar, www.Bioneer.ee

 Ma tahan, et T-särk mis mu seljas on, ei oleks toodetud puuvillast, mille korjamisel on kannatanud Usbekistani lapsed. Ma tahan, et kanamunad, mis mu pühapäevahommikused pannkoogid mõnusaks teevad, oleks munetud rõõmsat kanaelu elavate vabakanade poolt. Ma tahan, et nutitelefon, mis mu igapäeva elu nii palju lihtsamaks ja mobiilsemaks teeb, ei sisaldaks Kongo konflikti mineraale. Ja ma tahan, et kui ma kohvikus espresso kõrvale klaasi vett palun, siis ei toodaks mulle lauale plastpudelisse pakendatud ja tuhandeid kilomeetreid läbi rännanud vett.

Pole kahtlustki, et vesi on elu aluseks ning inimese eksisteerimiseks väga oluline komponent. See on nii loomulik osa meie igapäevaelust, et me tihti isegi ei mõtle sellele kust see tuleb ja milleks me seda vajame. Vee puudumine mõjub halvasti rakkude- ja aju tööle, tekitab peavalusid ja väsimust ning võib olla ka muude terviseprobleemide põhjustajaks.

Inimese ööpäevane soovitatav veetarbimise kogus oleneb kehakaalust, füüsilisest aktiivsusest, keskkonna tingimustest ja toitumusharjumistest. Uuringute põhjal on keskmine soovitatav veetarbimise kogus naistel 9 ja meestel 12 klaasi päevas (1).

 Eestis on puhas vesi enamjaolt alati inimestele kättesaadav olnud ning 30 aasta eest ei oleks ilmselt keegi ette kujutanud, et inimesed oleks nõus selle põhimõtteliselt tasuta saadaval oleva ressursi eest lisaraha maksma. Ometi on tänaseks pudelivesi saanud inimeste igapäevaseks tarbetooteks.

 Minu keskkond, minu tervis

Kõige imestama panevam asjaolu pudelivee tarbimise juures on globaalne leppimine, et inimesed on nõus maksma toote eest, mille nad muidu peaaegu tasuta kätte saaksid, paarisaja kuni mitmetuhande kordset juurdehindlust.

Suurettevõtted on oma turunduskampaaniatega pannud inimesed uskuma justkui oleks pudelivesi kraaniveest tervislikum ning maitseb paremini. Ometi on pimetestid korduvalt tõestanud, et inimestele maitseb kraanivesi tihti rohkem kui pudelivesi. Samuti ei ole kraanivesi pudeliveega võrreldes ohtlikum. Muide, uuringud näitavad ka seda, et ligi 40% pudeliveest on tegelikult tavaline kraanivesi.

Ühisveevärgist tulevat kraanivett kontrollitakse pidevalt ning Euroopa Liit on seadnud karmid reeglid joogiveele, et see oleks inimestele ohutu. Pigem tuleks karta just pudelivett, kuna plastpakendid võivad sisaldada ohtlikku kemikaali BPA (bisfenool A), mis vette emiteerudes satub inimese kehasse ning võib mõjutada hormoone, kahjustada aju ning põhjustada tüsistusi järeltulijate saamisel (2). Ehkki turul on saadaval ka BPA vabad plastpakendid siis ei ole suudetud tõestada, et need ei erita muid inimkehale kahjulike aineid.

Pudelivee hind

Kui Eestis maksab poes 1,5 liitrit vett ~80 senti, siis Tallinna kraanivesi maksab 0,17 senti 1,5 liitrit. Seega on pudelivee ja kraanivee hinnavahe Tallinnas üle 400 kordne (3).

Pudelivee hinna moodustab pudelivee tootmine, transport, kasum ning edasimüüja kasum (vaata joonist 1). Vee enda hind seejuures on peaaegu olematu. Ehkki need mõnikümmend senti ei tundu võibolla pudelivee ostuhetkel suure summana, siis tegelikult on pudelivee sektori aastane käive ligi 125 miljardit eurot.

Pudelivee hind joonised. Triin Heinsoo.

Kui inimesed Tallinnas maksaksid kraanivee eest sama hinda, mida nad on nõus pudelivee eest maksma oleks ühe inimese veearve kuus 2560€ (arvestades, et 1 inimene kasutab päevas 160l vett) millele lisanduks veel heitvee ärajuhtimise ja puhastamise hind.

Tegelikult ei ole pudelivesi kulukas vaid vee tarbijale. Sellel on hind kogu maailmale. Pudelivee kõige suurem keskkonnakulu on selle tootmisele ja transpordile kuluv energia ja ressursid. The Pacific Institute Kalifornias hindab, et pudelivesi on kraaniveest kuni 2000 korda energiamahukam. Veepudelite toomisele (plast) kulub aastas ligi 2 miljardit liitrit naftat (5) (see on umbes miljoni auto aastane kütusetarve) ja ligi kolm korda rohkem vett kui see pudel ise mahutab. Reostuse tõttu ei ole see vesi enam kasutatav.

Pudelivee tootmist võib võrrelda jäämäega. Pudelivee kui toote all peame silmas nii vett ennast kui ka pudelit, millesse vesi pakendatud on. Antud juhul on selleks  plastpudel. See osa, mida tarbija näeb on kõigest väikene osa sellest, mis tegelikult selle toote valmistamisele kulub. Vee pinnal (joonis 2) näeme me seda osa, mille me tarbijana poest osatame. See osa tootele kulunud materjalist mida me ei näe on üle kolme korra suurem kui saadud produkt – piltlikult üteldes on see jäämäe see osa, mis on vee all. Sellele lisandub veel ka vee transpordile kuluv energia, mida antud võrdluses kajastatud ei ole.

Selles kontseptsioonis on veel ka kolmas komponent. Kogu maailmas taaskasutatakse maksimaalselt 30% veepudelitest. See 70%, mida ei saadeta ümbertöötlemisse ladestatakse prügimägedel. Halvemal juhul satub see aga loodusesse ning ookeanitesse, kus siis loodus sellest, temale võõrast ainest, isemoodi lahti hakkab saama. Plast ei biolagune, ta laguneb lihtsalt väiksemateks tükkideks. Võib ütelda, et iga tükk plast, mis kunagi Maal valmistatud on, on ikka veel kuskil olemas. Pisikeste osakestena satub plast kas veekogudesse, pinnasesse või loomade seedeelundkonda ning seeläbi lõpuks ka meie toidulauale. Pudelivee hind joonised. Triin Heinsoo.

Kokkuvõte

 

Pudelivesi on üks huvitav toode. Vesi on maailmas alati olemas olnud ja on ka täna. Ehkki puhta joogivee kättesaadavus on maailma eripaigus varieeruv, siis, nii veider kui see ka ei oleks, neis maailmaosades, kus puhta joogivee kättesaadavus on kõige parem ja odavam, on pudelivee tarbimine kõige suurem. Pudelivee tööstus on muutnud õigusega kõigile kuuluva ressursi eraettevõtja sissetuleku allikaks. Mitmel pool maailmas on hakatud plasti keskkonnakoormuse mõjust aru saama. Üha enam linnasid ja lausa riike keelustab kilekotte. Ka plastpudelite kasutamise piiramisega on juba algust tehtud. Näiteks on San Franciscos keelatud plastpudelis vee müük avalikel territooriumitel. Algatatud on erinevaid  kampaaniaid ning inimesi innustatakse üha enam eelistama pudeliveele kraanivett ning kasutama korduvkasutatavaid pudeleid. 

Selleks, et ka Eestis korduvkasutatavate pudelite kasutamist propageerida võiks eeskujuks võtta vana Euroopa riikidest (näiteks Portugal ja Itaalia), kus avalikes hoonetes on joogivee punktid ning tänavatel leidub joogivee allikaid. Selline joogiveega varustatus tuleks taastada ennem kui see teadmine hoopis hääbub.

Suured muutused saavad alguse väikeste harjumuste muutmistest. On ju üteldud, et nõudlus määrab pakkumise. Seega tuleb turule märku anda, mida tarbija ja keskkond tegelikult vajavad. Pudelivesi on üks toode, millest võiks alustada. Pudeliveele kulub põhjendamatult palju ressursse, kuid tarbija kätes on võimalus seda muuta. Niisiis tee vastutustundlik otsus järgmine kord kui janu on. Üheks võimaluseks on alustada näiteks toitlustusasutustes oma eelistuste kinnitamisega, kuna seal on lihtne oma sõna kuuldavaks teha ning ettevõtte kulud selle keskkonnakoormuse vähendamiseks on väikesed või olematud.

Eesti  toitlustusasutuste vee eetikal saab silma peal hoida näiteks sellel  lehel: www.facebook.com/eiolevett

Eetilist vee tarbimist kõigile!


Loe Bioneerist samal teemal: Kas pudelivesi on ikka tervislikum kui kraanivesi?

Reovee ja -sette käitlemise seminar Paide reoveepuhastil

Kutsun teid reovee ja -sette käitlemise seminarile 22.oktoober 2014, mis toimub Paide reoveepuhastil Ruubassaare tee 18. 

Päevakava:

9.45 – 10.00 Kogunemine, kohvi

10.00 – 11.30 teemad: 1) Reovee desinfitseerimine ja tulemused. 2) Reoveemuda töötlemine ja kasutamine väetisena - Jyri Koivisto, Aquazone OY

11.30 – 12.15 Reoveesette kasutamise praktika biomassi kasvatamisel (metsastamine, rabade rekultiveerimine) – Jaan Pikka

12.15 – 12.30 Kohvipaus

12.30 – 13.15 Keskkonnatasude kujunemine veemajanduses aastani 2025 – Aire Rihe, keskkonnaministeerium keskkonnatasude büroo nõunik

13.15 – …. Huvilistele ringkäik Paide reoveepuhastil

Jyri Koivisto ettekanne on inglise keeles, mis tõlgitakse eesti keelde.

Päevakava võib veel muutuda uute ettekannete lisandumisega. Palun jälgige uusi teateid.

Palun registreerige seminarile SIIN või kirjaga evel@evel.ee hiljemalt 20. Oktoobriks

EVEL’i liikmetele on osalemine tasuta. Mitteliikmetele on osalemise tasu 25 eurot + käibemaks.

Lugupidamisega 
Vahur Tarkmees
Tegevdirektor
Eesti Vee-ettevõtete Liit (EVEL)
Mob: +372 5309 2153
E-mail: vahur.tarkmees@evel.ee
www.evel.ee 
Skype: vahur.tarkmees

Seminar! Reoveesette kuivatamine ja tahendamine. Huber tooted ja tehnoloogiad

Kutsun teid seminarile
 
“Reoveesette kuivatamine ja tahendamine. Huber tooted ja tehnoloogiad” 

Seminar toimub neljapäeval 9.oktoobril Järvevana tee 3 adminhoones EVEL bürooga samal 5. korrrusel sinises klassiruumis, mille teekonna leiad siit: http://www.evel.ee/File/Teekond%20EVELi.PDF 

Päevakava:

09.45 Tervituskohv
10.00 Ülevaade Huber toodetest ja tehnoloogiatest - Country manager Finland and Baltic States  Hydropress Huber AB Ari Moisio/
Huberi seadmete müügiesindaja AS Eesti Energomontaaz – Kirill Savtšukov
11.00 Kohvipaus
11.15 Kuivati esitlus – CEO Sludge to Energy GMBH Harald Plank
12.45 Lõunapaus
13.45 Reoveesette kuivatamise ja tahendamise Huberi lahenduste eelised ja erisused, majanduslikud näitajad 
- CEO Sludge to Energy GMBH Harald Plank
14.45 Kohvipaus 
15.00 Rodisc filtri esitlus
- Key account manager North and East Europe Huber SE Willi Koelbl/ CEO Sludge to Energy GMBH Harald Plank
15.30 Küsimused, arutelu

Seminar on EVEL liikmetele ja kutse saajatele tasuta. Seminaril on Huberi spetsialistide ettekanded inglise keeles eesti keelse järeltõlkega.
 

Osalemiseks saate registreerida hiljemalt 7.oktoobril SIIN või aadressil evel@evel.ee.

Lugupidamisega
Vahur Tarkmees
Tegevdirektor
Eesti Vee-ettevõtete Liit (EVEL)
Mob: +372 5309 2153
www.evel.ee 
Skype: vahur.tarkmees

EVEL ÜVERT koosolek toimub 16.septembril

EVEL ühisveevärgi ja kanalisatsiooni regulatsiooni töörühma (ÜVERT) järgmine koosolek toimub 16. septembril algusegal kell 11.00 Keskkonnaministeeriumis.

Koosoleku päevakava:

11:00 – 12:00 Tsentraalse veemajanduse arendusfondi mudel
12:00 – 12:30 Alternatiiv: investeeringute kogumine vee-ettevõttesse
12:30 – 12:40 Hinnang regulatsioonile. Informatsioon küsitluse tulemustest.
12:40 – 13:00 Edasine tööplaan

 

EVEL RVPT (reoveepuhastite kompetentsi) töörühm koguneb koosolekule 10.septembril.

RVPT koosolek toimub teisipäeval, 10.septembril Tallinnas Järvevana tee 3 (Ülemiste veepuhastusjaamas) 5.korrusel.

Koosoleku päevakord:

10.00-10.15 kogunemine, kohvi
10.15 – 11.15 arutleme veepuhastuse operaatorite kutsestandardi teemal. Külla tuleb Järvamaa Kutsehariduskeskuse direktor hr Rein Oselin. Uurime koosoleku käigus, kes oleks valmis osalema kutsestandardi töörühmas Kutsekojas (st EVEL ettepanekud Kutsekojale).
11.15 – 12.00 arutame ja lõpetame ära Olev Elmiku poolt tõstatatud eelpuhasti teema. Võtame kokku hääletuse tulemuse ja lisame inimeste hääled, kes elektrooniliselt ei hääletanud. Hääletuse protsessist tõusetunud lahtiste küsimuste arutelu jätkamise/mittejätkamise otsustamine.
12.00-12.30 lõunapaus
12.30 – 13.30 arutame jätkuvalt reoveepuhastite tõhususe uuringu projekti metoodikaid (Vallo Kõrgmaa poolt saadetud dokumentide alusel, mis loodame saada enne koosolekut).
13.30 – 14.30 korralduslikud küsimused:
- kuidas elektroonilise hääletusega saaks olla efektiivsem (eelpuhasti teema valguses)
- eelmisel koosolekul tehti kaks ettepanekut, millega sooviks edasi liikuda.

Väljavõtted 28.05.2014 koosoleku protokollist: 

Punkt 6.2. RVPT võiks ümberkujundada ka joogiveepuhastuse kompetentsirühmaks alarühmana.

Ettepanek 10.09 koosolekule: selgitada, kes RVPT liikmetest on joogiveepuhastuse kompetentsirühmas RVPT alarühmana kompetentsed tegutsema ning nimetada joogivee kompetentsirühma alarühma liikmete ja juhi kandidaadid. Selgitada, kas ja kellele võiks esitada kutse kandideerida joogivee kompetentsirühma liikmeks (kes täna ei kuulu RVPT-sse). Teha EVEL juhatusele ettepanek RVPT ümberkujundamiseks joogiveepuhastuse kompetentsirühmaks alarühmana (vajalik EVEL juhatuse otsus muuta RVPT töökorda vastavalt (kehtiv töökord manuses). EVEL juhatuse koosolek on kavas 2.okt 2014.)

Punkt 6.4. RVPT võiks arutada tippspetsialistide grupi moodustamist, kes võiks pakkuda teenust probleemide lahendamiseks (nagu kunagi oli põllumajanduses).

Ettepanek 10.09 koosolekule: nimetada RVPT liikmed alatöörühmana, kes töötavad välja teenust pakkuvate tippspetsialistide toimimise kontseptsiooni ja esitavad selle arutamiseks RVPT järgmisele koosolekule.

14.30 – 15.00 muud küsimused (olemasolul).

Kutse seminarile “Ohtlikud ained heitvees – õigusaktid ja nende praktiline mõju vee-ettevõttele”

Kutsun teid seminarile
 
 

“Ohtlikud ained heitvees – õigusaktid ja nende praktiline mõju vee-ettevõttele”
Seminar toimub neljapäeval 4.septembril Järvevana tee 3 adminhoones EVEL bürooga samal 5. korrrusel sinises klassiruumis, mille teekonna leiad siithttp://www.evel.ee/File/Teekond%20EVELi.PDF 
Päevaka:
10.00 – 10.15 Kogunemine, kohvi
10.15 – 12.00 ohtlike ainetega seotud õigusaktide tutvustamine (EU regulatsioon ja Eesti õigusaktid) – Rene Reisner,  veeosakonna juhataja Keskkonnaministeerium
12.00 – 12.45 õigusaktide rakendamine sh segunemispiirkonna määramine – Taimar Ala, peadirektori asetäitja; Mariina Hiiob, vee peaspetsialist Keskkonnaamet
12.45 – 13.15 lõunapaus
13.15 – 13.45 kavandatavad muudatused õigusaktides, EVELi ettepanekud – Marja-Liisa Soone, EVEL õigusnõunik
13.45 – 15.00 õigusaktide rakendamise praktilisi näiteid konkreetsetes vee–ettevõtetes – kooskõlastamisel
15.00 – 15.30 Arutelu, kohvi
Seminar on EVEL liikmetele tasuta. Palun võtke kaasa sularaha lõunasöögi eest tasumiseks ca 3 eurot. Mitteliikmetele on seminari hinnaks 25 eurot + käibemaks.
Palun osalemine registreerida hiljemalt 3.septembri ennelõunat aadressil evel@evel.ee või kodulehel SIIN .
Lugupidamisega
Vahur Tarkmees
Tegevdirektor
Eesti Vee-ettevõtete Liit (EVEL)
Mob: +372 5309 2153
www.evel.ee 
Skype: vahur.tarkmees