„Viimastel nädalatel on üle Eesti mitmete vee-ettevõtete poole pöördunud kliendid, kelle ukse taha ilmunud müügimehed on andnud mõista, justkui oleksid nad vee-ettevõttest ja soovivad veeproove võtta. Edasi läheb aktiivseks müügitööks – kiire võrdlustesti abil laidetakse kraanist tulev vesi maha ja soovitatakse oma tervise säilitamiseks osta hirmkallis, kuid tegelikkuses tarbetu filtersüsteem,“ selgitas tekkinud olukorda Eesti Vee-ettevõtete Liidu tegevdirektor Vahur Tarkmees.

Tarkmehe sõnul tasub esimese ohumärgina võtta seda, et vee-ettevõte ei saada kunagi kliendi juurde vett testima oma inimest – joogivee proove tohivad võtta üksnes vastava kutsetunnistusega spetsialistid ning proove uuritakse selleks volitatud laborites. „Kohapeal tehtav kiirproov ei anna teaduslikku garantiid ja suure tõenäosusega näitab see lihtsalt erinevate ainete sisaldust vees – sealhulgas organismile kasulikke rauda, magneesiumi, kaltsiumi jm, mida joogivesi peabki sisaldama. Kui võrrelda seda nüüd kõikidest ainetest puhastatud ehk destilleeritud veega, siis loomulikult saab sealt filtrimüüjale sobiliku tulemuse,“ selgitas Vahur Tarkmees.

Enne kalli seadme soetamist soovitab Tarkmees hästi järgi mõelda, sest läbifiltreeritud vett ei ole kontrollitud ja kui filtrid puhastavad vee nii puhtaks, et tegemist on sisuliselt destilleeritud veega, võib selle pikaajaline joomine tervist kahjustada – destilleeritud vesi ei sisalda mineraalaineid ja rohkel joomisel viiakse paigast ära rakkude vedelikutasakaal.

ASi Põlva Vesi juhataja Olev Elmiku sõnul kasutavad filtersüsteemide müüjad ära nõukogude ajast pärit kuvandit vee halvast kvaliteedist. Tema sõnul ei teadvusta inimesed endale ikka veel seda, kui range on tänapäeval vee-ettevõtetelt nõutav kvaliteedikontroll. „Iga vee-ettevõtja on kohustatud kooskõlastama piirkondliku Terviseameti talitusega joogivee kontrolli kava kolmeks aastaks. Reeglina teevad atesteeritud proovivõtjad joogiveeproove neli korda aastas ja tulemus peab mahtuma kindlatesse normidesse – vastasel juhul järgnevad sanktsioonid ja peame oma uksed kinni panema,“ rääkis Elmik.

„Kui probleeme siiski esineb, on mõistlik lahendust otsida koostöös oma vee-ettevõtjaga, kellega koos selgitakse välja põhjused ja võimalused olukorra lahendamiseks – võib-olla piisab üksnes torustiku läbipesust. Sageli tekitavad filtrid ise probleemi, kuna neid ei osata süsteemselt hooldada ja vesi saastub nimelt filtris,“ märkis Olev Elmik. „Räägin ilmselt kõikide vee-ettevõtjate eest, kui ütlen, et enamikel juhtudel on filtersüsteemi kasutamine tarbetu ja tegemist on lihtsalt raha väljapressimisega heausklikelt inimestelt.“

Eesti Vee-ettevõtete Liit soovitab enne kuluka veefiltri soetamist võtta paar päeva mõtlemisaega ja uurida toimingute tausta. Kui on kahtlusi vee kvaliteedi osas, tuleks võtta ühendust kohaliku vee-ettevõtjaga või pöörduda Terviseameti piirkondlike talituste poole, kes selgitavad millal viidi läbi viimane veekontroll ja milliseid tulemusi saadi. Vee-kvaliteedi andmed on saadaval ka vee-ettevõtete veebilehtedel.

Samuti võiks eelnevalt uurida filtrimüügifirma tausta – näiteks ühe säärase ettevõtte vastu on esitatud kaebusi ka Tarbijakaitseametile.

Eesti Vee-Ettevõtete Liit (www.evel.ee) ehk EVEL on 1995. aastal loodud üleriigiline ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kaudu teenust osutavate vee-ettevõtjate ja sama tegevusalaga seotud teiste ettevõtjate vabatahtlik ühendus. EVELisse kuulub 39 vee-ettevõtet ja 20 vee-alaga seotud ettevõtet.

Täiendav informatsioon:
Vahur Tarkmees, EVELi tegevdirektor
E-post: vahur.tarkmees@evel.ee
Tel: 5309 2153

Olev Elmik, AS Põlva Vesi juhataja
E-post: olev.elmik@polvavesi.ee
Tel: 503 2509

Allikas: tarbija24.ee

Registreerimise tingimused, koolituse materjalid ja muu täpsem info on kättesaadavad: http://www.evel.ee/organisatsioon/reklaam/. Paberkandjal materjale koolitusel ei jagata, soovi korral palume osalejatel need eelnevalt välja printida.

Täpsem informatsioon: Triin Matsalu, Projektijuht, +372 5624 3808 triin.matsalu@evel.ee

Lisainfo:
Marja-Liisa Kruusimäe
Seadusloome töörühma nõunik
Eesti Vee-ettevõtete Liit
Tel: 5647 5333

Ohtlikest rajatistest saab teatada päästeala infotelefonile 1524. Esmase ohu kõrvaldamiseks võiks ohtliku rajatise avastanud inimene ohuala olemasolevate vahenditega märgistada või piirata, teatas liit.

„Toetame igati tehnilise järelevalve ameti ja päästeameti üleskutset,“ ütles EVELi tegevdirektor Vahur Tarkmees. „Olukord, kus varaste saagiks langeb aina enam kaevuluuke, teeb Eesti vee-ettevõtted väga murelikuks ja meid ei tee murelikuks mitte uute kaevuluukide soetamiseks kuluvad rahasummad, vaid võimalus, et paari süüdimatu varga ja seadustele vilistava vanametalli kokkuostja süü tõttu võib mõni inimene elu kaotada.“

Päästeala infotelefonile 1524 helistajalt küsitakse andmeid, mis aitavad võimalikult täpselt määrata ohtliku rajatise asukohta ja käidavust asukohas, rajatise tüüpi (nt kaaneta või katkise luugiga kaev, maa-alune mahuti, sissekukkunud kelder vms), objekti ohtlikkust hinnata aitavaid parameetreid (ava või augu sügavus ja läbimõõt) ning helistaja kontaktandmeid juhuks, kui hilisemalt tekib raskusi rajatise loodusest ülesleidmisega.

Lisaks on selliste ohtlike rajatiste kaardistamiseks loodud spetsiaalne maa-ameti kaardirakendus, kuhu kantakse andmed kõigi avastatud ohtlike rajatiste kohta. Ehitusjärelevalve teostajatele on kaardirakendus heaks tööriistaks, mille kaudu saab muuhulgas jälgida ohtlike rajatiste staatust ehk kas ja mil määral on ohu kõrvaldamisega tegeletud.

Eesti vee-ettevõtete liit (www.evel.ee) ehk EVEL on 1995. aastal loodud üleriigiline ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kaudu teenust osutavate vee-ettevõtjate ja sama tegevusalaga seotud teiste ettevõtjate vabatahtlik ühendus. EVELisse kuulub 39 vee-ettevõtet ja 20 vee-alaga seotud ettevõtet.

Allikas: delfi.ee

Mis on varjatud vesi?

Varjatud vee all mõeldakse põllumajandusele, tööstusele jm kuluvat vett, mida meie tarbime mitte veena, vaid näiteks lihana, leivana, riietena, paberina jne. On välja arvutatud, et näiteks ühes A4 paberilehes on 10 liitrit varjatud vett. Kirju elektrooniliselt saates säästame ka loodust. Tassi kohvi saamiseks kulub 140 liitrit vett. Ühes hamburgeris on varjatud vett 2400 ja loomaliha steak´is isegi 7000 liitrit. Isegi paki kartulikrõpsude saamiseks kulub 185 l magedat vett. Üle mõistuse suurte numbrite taga on niisutamiseks kuluv vesi, ilma milleta pole paljudes kohtades maailmas võimalik üldse saaki saada.

Ainuüksi toidu tootmiseks kulub 70-80% kogu maailmas tarbitavast magedast veest ja rahvaarvu kasvades vajadus selle järele ainult suureneb. Täna elab meie planeedil rohkem kui 7 miljardit inimest, aastaks 2050 on meid arvatavalt veel kaks miljardit rohkem. Kõik me tahame süüa ja juua, ilma veeta inimene elada ei suuda.

Kui suured on magevee varud?

Meie planeedi veevarudest ainult 3% on mage vesi ja sellest ainult 1% on joogikõlbulik. OECD raport ütleb, et kui globaalne nõudlus vee järele kasvab samas tempos, jääb 2050. aastaks ligi pool maailma elanikkonnast ilma võimalusest kasutada magedat vett. Seda eeskätt veevaestes piirkondades, kus elab pool maailma elanikkonnast. Kuigi inimkonda õpetavad katastroofid, võiks seekord jõuda tõeni läbi teadvustamise.

Eesti on veevarude poolest õnnelikus seisus.

Seda kindlasti. Vastukaaluks kehvapoolsele kliimale võime rõõmu tunda magevee suurte varude üle. Seda mitte ainult seetõttu, et meil sagedasti sajab, vaid tänu meie looduse eripärale. Meil on palju soid, järvi, jõgesid ning meil on kvaliteetne põhjavesi. Mida aeg edasi, seda rohkem oskame oma rikkust hinnata. Vesi on küll taastuv ressurss, kuid ta taastub väga aeglaselt. Vett peab hoidma ka siis, kui teda on palju.

Kuidas vee tarbimist vähendada?

Veepäeva puhul oli palju juttu toidukadudest ja toidujäätmetest. On teada tõsiasi, et arenenud riikides visatakse 50% toidust lihtsalt minema. Seda teevad nii poed, restoranid kui ka inimesed kodudes. Kõige suuremat vee kokkuhoidu saaks toidutööstuse arvelt. Et ei oleks ületootmist ja -tarbimist.

Toitu ostes tuleks mõelda, kas kõik see, mida poest koju viiakse, ka ära süüakse. Kokkuhoid ei puuduta ainult toitu, vaid kõike meie ümber. Enne kui osta uut mööblit, kodumasinat või jalgratast, tasuks mõelda, kas poleks säästlikum vana ära remontida. Säästlikum mitte ainult oma rahakotti vaadates, vaid ka globaalses mõttes. Me ei saa lubada tarbimishulluse jätkumist.

Eestlase kohta see vist ei kehti?

Eestlast on elu õpetanud olema kokkuhoidlik, ehkki arenenud maailma harjumused jõuavad tasapisi ka meile. Kui Euroopas tarbitakse inimese kohta keskmiselt 200 liitrit vett ööpäevas ja Austraalias koguni 1000 liitrit, siis Eestis alla saja. Näiteks Keila elanik tarbib oma koduses majapidamises ööpäevas keskmiselt 77 liitrit vett.

Teile kui veefirma juhile meeldiksid kindlasti suuremad numbrid?

Globaalselt mõeldes mitte, ehkki, mida rohkem me vett tarbime, seda odavam oleks ühe kuupmeetri hind. Olen isegi välja arvutanud, et kui Keila elanik tarbiks ööpäevas 3 liitrit vett rohkem, poleks vaja olnud maikuust vee hinda tõsta. Vee hinna puhul on määravad suured püsikulud.

Kui joodav on Keila kraanivesi?

Vägagi joodav. Keila veevärki pumpame vett 200 meetri sügavuselt ja see on väga vana ja puhas vesi. Seda on läbi aegade aidanud puhtana hoida 40-meetrine savikiht.

Ja inimene ostab ikka poest pudelivett?

Pudelivee müümine on maailma üks paremaid äriideid. Liiter vett maksab poes ligi euro. Kraanist saad meil sama raha eest terve kuupmeetri – 1000 korda odavamalt! Kui linna veevärki suunatavat vett kontrollitakse pidevalt, siis pudelivee puhul ma selles nii kindel ei ole. Pudelivesi on surnud vesi. Seda on töödeldud nii, et vesi võiks seista kuid, ilma et see rikneks või tekiks pudelipõhja sade. Tervislik pole ka plastikust pudel, mis päikesevalguse käes tekitab kantserogeenseid aineid.

Soovitan kõigile, kes tahavad olla popid ja pudelist vett juua – täitke oma pudel kraaniveega ja jooge terviseks!

Allikas: delfi.ee

Projekti eesmärgiks on:

• ÜVVK planeerimise, korraldamise ja majandamisega tegelevate inimeste järjepidev ja süsteemne keskkonnateadlikkuse suurendamine elukeskkonna ja ressursside säästmiseks;

• suurendada süsteemselt ja laialdaselt ÜVVK valdkonnas kohalike omavalitsuste (KOV) ja vee-ettevõtete poolt tehtavate otsuste kvaliteeti, tõhustada KOV-ide ja vee-ettevõtete omavahelist koostööd ja ühistegevust ning parandada ÜVVK õigusaktide rakendamist KOVides ja vee-ettevõtetes.

Lähemalt vaata siit: http://www.evel.ee/organisatsioon/reklaam/

Kontakt: Triin Matsalu, Projektijuht  +372 5624 3808 triin.matsalu@evel.ee