Keskkonnaamet kutsub kõiki huvilisi looduskaitsekuule ning rahvusvahelisele kaitsealade päevale pühendatud matkadele laupäeval, 26. mail. Matkad on tasuta ja vajalik on eelregistreerimine  kuni  22.  maini  2012  (või  kuni  kohti  jätkub). Looduskaitsekuu üritused maakondade kaupa

Advokaat Mirjam Vili

09. märtsil 2012. a jõustuvad Keskkonnaministri 29. juuli 2010. a määruse nr 37 „Nõuded puurkaevu ja puuraugu projekti ja konstruktsiooni ning likvideerimise ja rekonstrueerimise projekti kohta, puurkaevu ja puuraugu projekteerimise, rajamise, kasutusele võtmise, likvideerimise ja konserveerimise kord ning puurkaevu või puuraugu asukoha kooskõlastamise, rajamise ja kasutusele võtmise taotluste, puurimispäeviku, puurkaevu ja puuraugu andmete keskkonnaregistrisse kandmiseks esitamise ning puurkaevu ja puuraugu likvideerimise akti vormid” muudatused.

Muudatuste kohaselt ei ole projekteerija enam kohustatud esitama rajatava puurkaevu või -augu asukoha asendiplaani mõõtkavas 1:500 või 1:1000, vaid saab selle ise valida. Määratlus „puurkaev, mille projektikohane tootlikkus on suurem kui 10 m3/ööpäevas ja puurkaevust saab vett vähem kui 50 inimest“ asendatakse terminiga „ühisveevärgi puurkaev“. Lisaks võimaldavad määruse muudatused tulevikus puurkaevu või -augu andmeid Keskkonnaametile esitada ka elektroonilisel teel. Elektroonilisel teel puurkaevu või -augu andmete esitamise õigus on hüdrogeoloogiliste tööde litsentsile märgitud tööde eest vastutavatel isikutel. Seletuskirja kohaselt  puurkaevu või -augu andmete esitamiseks elektroonilisel teel peab isik järgima nõudeid, mis on esitatud keskkonnaministri 20. juuni 2011. a. määruses nr 34 „Nõuded Keskkonnaametile elektroonilisel teel esitatavate dokumentide formaadi ja allkirjastamise ning elektroonilise teabevahetuse kohta“ (määrus ise vastavat viidet ei sisalda).

Allikas: glimstedt.ee

31. jaanuaril 2012. a esitas Euroopa Komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2000/60/EÜ millega kehtestatakse ühenduse veepoliitika alane tegevusraamistik  X lisa (prioriteetsete ainete nimistu ) läbivaatamise tulemuste kohta. Ühtlasi esitas komisjon ettepaneku  võtta vastu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 2000/60/EÜ ja direktiivi 2008/105/EÜ mis käsitleb keskkonnakvaliteedi standardeid veepoliitika valdkonnas ning millega muudetakse nõukogu direktiive 82/176/EMÜ, 83/513/EMÜ, 84/156/EMÜ, 84/491/EMÜ, 86/280/EMÜ ja tunnistatakse need seejärel kehtetuks ning muudetakse direktiivi 2000/60/EÜ, veepoliitika valdkonnas prioriteetsete ainete osas.

Komisjon teeb ettepaneku muuta prioriteetsete ainete nimistut, et lisada sinna 15 uut kemikaali. Tegemist on nii tööstuskemikaalidega kui ka biotsiidides, ravimites ja taimekaitsevahendites kasutatavate ainetega. Olemasolevate prioriteetsete ainetega seoses teeb komisjon mitme puhul ettepaneku kaasajastada keskkonnakvaliteedi standardeid tagamaks uuematele teaduslikele teadmistele tuginev veekeskkonna kaitse ja veekeskkonna kaudu inimtervise kaitse piisav tase.

Allikas: glimstedt.ee

Sündmus: Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse eelnõu ümarlaud
Aeg: 16.02.2012 kell 10-12
Koht: Justiitsministeerium
Lisainfo:
Ümarlaual osalevad: Justiitsministeeriumist Vaike Murumets (nõunik) ja Indrek Niklus (osakonna juhataja), Keskkonnaministeeriumist veeosakonna juhataja Karin Kroon ja jurist Merike Laidvee. EVEL’ist seaduseloome töörühma liikmed Marja-Liisa Kruusimäe AS Tallinna Vesi jurist, Vladislav Petuhhov OÜ Järve Biopuhastus OÜ juhataja, Toomas Kapp AS Tartu Veevärk juhata ja Vahur Tarkmees.

Mullu maksti keskkonnavaldkonnas välja rekordilised 116,7 miljonit eurot struktuuritoetusi. Seda on ligi kolm korda rohkem kui 2010. aastal.
“Kõikides Eesti piirkondades on keskkonna vallas mõni eurorahade abil tehtav projekt käimas või juba lõpetatud. Olgu siis näiteks veevärgi korda tegemine, soojatrasside uuendamine, prügimägede sulgemine, keskkonnaharidust pakkuvate keskuste loomine. Tänu sellele on saanud mitmed keskkonna valdkonna mured lahenduse ja suur hulk inimesi tööd. Möödunud aasta detsembris maksime taotlejatele välja 29,5 miljonit eurot, mis on läbi aegade kõige suurem kuine summa,” ütles keskkonnaminister Keit Pentus.
Minister pidas heade tulemuste põhjuseks eelkõige tõhusamat koostööd ministeeriumi ja Keskkonnainvesteeringute Keskuse vahel ning KIKi sisemisi ümberkorraldusi. “KIK on muutnud järelevalvet projektide teostajate üle oluliselt rangemaks ning panustanud probleemide lahendamisse nii inimesi kui ka aega. Eriti hea märk on see, et väljamaksed on järjest suurenenud hoolimata keerulisest olukorrast ehitusturul, kus hindade oluline kallinemine, pankrotid ja lepingutest loobumised on tavapärane nähtus,” rääkis Pentus.
Kogu 2007 – 2013 perioodi keskkonnaalaste struktuuritoetuste osas on rahastamisotsuseid tehtud 563 miljoni euro ulatuses. Sellest on 2011. aasta lõpu seisuga välja makstud 156,5 miljonit eurot.
Eurotoetuste jagamist mõjutab keskkonnavaldkonnas asjaolu, et suuresti on tegemist mahukate taristuprojektidega, mille ettevalmistamiseks kulub vähemalt paar aastat ning alles seejärel on võimalik väljamakseid teha. 2011. aastal jõudsid nii kaugele näiteks paljud veemajanduse projektid, mis moodustavad olulise osa kogu elukeskkonna arendamise rakenduskavast.
2011. aastal lõppes 43 keskkonna valdkonna projekti, mida kaasrahastatakse Euroopa Liidu struktuurifondidest. 41 neist on käimasolevast struktuurifondide perioodist (2007-2013) ning lõppes ka kaks 2004-2006 perioodi viimast veeprojekti. Üks neist kahest oli Ühtekuuluvusfondi Emajõe ja Võhandu jõe valgala veemajandusprojekt, mis oli suurim veeprojekt, kuhu oli kaasatud 28 omavalitsust ja mille kogumaksumuseks oli ligi 65 miljonit eurot. Selle projekti tulemusena on nüüdsest 47 600 elanikul ligipääs ühisveevärgile ja kanalisatsioonile.
Käimasoleva perioodi projektidest said oma eduka lõpu näiteks Pärnu Rääma prügila sulgemise projekt, Otepää linna veemajandusprojekt, Kohtla-Järve linna Ahtme linnaosa kaugkütte trasside rekonstrueerimine, Orissaare katlamaja ümberehitamine turbaküttelt hakkpuidu kütusele ja Haeska rannaniidu loodusliku mitmekesisuse säilitamise projekt. Veel on käimas 207 keskkonna valdkonna projekti, mida kaasrahastatakse struktuurifondidest.

Allikas: envir.ee

Jaanuaris jõudis lõpule Järva-Jaani veemajandusprojekt, millega said kõik sealsed elanikud puhta joogivee ja võimaluse liituda kaasaegse kanalisatsiooniga. Ka Põltsamaa elanikud rõõmustasid, sest lõppes sealse projekti esimene etapp.

9. jaanuaril sai läbi Ühtekuuluvusfondist (ÜF) kaasrahastatud Järva-Jaani veemajandusprojekt, mille maksumuseks oli 2,8 miljonit eurot. Projekti tulemusel said kõik Järva-Jaani alevi elanikud puhta joogivee ning võimaluse liituda kaasaegse kanalisatsioonivõrguga.
Keskkonnaministeeriumi veeosakonna juhataja Karin Krooni sõnul oli enne projekti Järva-Jaani alevi elanikest ühisveevärgiga varustatud 77 ja ühiskanalisatsiooniga 72 %, kuid projekti järgselt on kõigil Järva-Jaani alevi elamukinnistutel see võimalus olemas. “Väga hea meel on, et Järva-Jaani kõigil 1087-l elanikul on nüüdseks võimalus tarbida tervisele ohutut joogivett ning ühineda ühiskanalisatsiooniga. Projekti tulemusel loodi enam kui 220 inimesele ühisveevärgiga ja rohkem kui 270-le kanalisatsiooniga liitumise võimalus ning tänu halvas seisukorras olnud vanade veetorustike uuendamisele paranes iga kolmanda alevi elaniku jaoks joogivee kvaliteet,“ lisas Kroon.
Siiski pole sellega valla veemajanduse investeeringud aastakümneteks lõppenud. Järva-Jaani Teenus OÜ juhataja Andrus Arusalu sõnul on edasine prioriteet veemajandustegevuses valla külade ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamine.
Projekti raames uuendati Järva-Jaani reoveepuhasti koos pumplaga ning laiendati Järva-Jaani alevi ühisveevärki- ja kanalisatsiooni elamupiirkondadesse, kus see seni puudus. Rajatud ja renoveeritud torustiku kogupikkus oli 17,3 km. Lisaks rajati 5 reoveepumplat, rekonstrueeriti kaks puurkaev-pumplat ning paigaldati 12 tuletõrjehüdranti.

 Põltsamaal renoveeriti ja ehitati kümneid kilomeetreid torustikke
19. jaanuaril lõppes Põltsamaa veemajandusprojekti esimene etapp, millega said 497 kinnistut liituda ühisveevärgi ja –kanalisatsioonivõrguga. Kui enne projekti algust oli Põltsamaa linna elanike kinnistute varustatus ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga 57 %, siis projekti järgselt on 98 protsendil elamukinnistutel see võimalus olemas.
Projektiga renoveeriti ja ehitati 17,73 km vee- ning 19,06 km kanalisatsioonitorustikke ja rajati 0,97 km survekanalisatsioonitorustikke. Samuti paigaldati 3 uut ja uuendati paremkalda linnaosa reoveepeapumpla ning renoveeriti ja laiendati linna reoveepuhastit.
Sellega ei ole aga Põltsamaa veemajandusprojekt lõppenud. Käimas on projekti teine etapp. Selle raames uuendatakse olemasolevaid ja vananenud ühisveevärgi- ja kanalisatsioonitorustikud, et pakkuda linna elanikele veelgi kvaliteetsemat joogivett. Lõpetatakse ka amortiseerunud kanalisatsioonitorustikust põhjustatud reovee jõudmine põhja ja -pinnavette.
Projekt käivitus 2008. aastal. Tööde kogumaksumuseks on 7,076 miljonit eurot, millest enamus  (77,46%) rahastatakse ÜF-ist. Projekt viiakse ellu kahes etapis ning lõppenud esimese etapi maksumuseks oli 3,6 miljonit eurot. Projekti kaasrahastajad on Põltsamaa linn, Põltsamaa vald ja Põltsamaa Varahalduse OÜ.

Allikas: envir.ee 

Tallinna halduskohus peatas Konkurentsiameti 10.10.2011 AS-le Tallinna Vesi tehtud tariifide alandamist nõudva ettekirjutuse täitmise kuni kohtumenetluse lõpuni mõlemas tariifivaidluses. Loe lähemalt SIIT.

Konkurentsiamet korraldab 11. jaanuaril 2012 Balti kommunaalteenuste foorumi. Foorum toimub Tallinnas, Nordic Hotel Forumis. Foorumil keskendutakse viimastele arengutele ja tulevikuplaanidele kommunaalteenuste valdkonnas.