Agressiivne veepuhastusseadmete müük on tekitanud olukorra, kus paljud pered kasutavad joogiks nö surnud vett, millest on eemaldatud kõik organismile vajalikud mineraalid. Libatesti abil meelitatakse inimesi ostma ca 1000 eurot maksvat filtersüsteemi, millega puhastatud vee pikaajaline tarbimine võib kahjustada tervist.

„Viimastel nädalatel on üle Eesti mitmete vee-ettevõtete poole pöördunud kliendid, kelle ukse taha ilmunud müügimehed on andnud mõista, justkui oleksid nad vee-ettevõttest ja soovivad veeproove võtta. Edasi läheb aktiivseks müügitööks – kiire võrdlustesti abil laidetakse kraanist tulev vesi maha ja soovitatakse oma tervise säilitamiseks osta hirmkallis, kuid tegelikkuses tarbetu filtersüsteem,“ selgitas tekkinud olukorda Eesti Vee-ettevõtete Liidu tegevdirektor Vahur Tarkmees.

Tarkmehe sõnul tasub esimese ohumärgina võtta seda, et vee-ettevõte ei saada kunagi kliendi juurde vett testima oma inimest – joogivee proove tohivad võtta üksnes vastava kutsetunnistusega spetsialistid ning proove uuritakse selleks volitatud laborites. „Kohapeal tehtav kiirproov ei anna teaduslikku garantiid ja suure tõenäosusega näitab see lihtsalt erinevate ainete sisaldust vees – sealhulgas organismile kasulikke rauda, magneesiumi, kaltsiumi jm, mida joogivesi peabki sisaldama. Kui võrrelda seda nüüd kõikidest ainetest puhastatud ehk destilleeritud veega, siis loomulikult saab sealt filtrimüüjale sobiliku tulemuse,“ selgitas Vahur Tarkmees.

Enne kalli seadme soetamist soovitab Tarkmees hästi järgi mõelda, sest läbifiltreeritud vett ei ole kontrollitud ja kui filtrid puhastavad vee nii puhtaks, et tegemist on sisuliselt destilleeritud veega, võib selle pikaajaline joomine tervist kahjustada – destilleeritud vesi ei sisalda mineraalaineid ja rohkel joomisel viiakse paigast ära rakkude vedelikutasakaal.

ASi Põlva Vesi juhataja Olev Elmiku sõnul kasutavad filtersüsteemide müüjad ära nõukogude ajast pärit kuvandit vee halvast kvaliteedist. Tema sõnul ei teadvusta inimesed endale ikka veel seda, kui range on tänapäeval vee-ettevõtetelt nõutav kvaliteedikontroll. „Iga vee-ettevõtja on kohustatud kooskõlastama piirkondliku Terviseameti talitusega joogivee kontrolli kava kolmeks aastaks. Reeglina teevad atesteeritud proovivõtjad joogiveeproove neli korda aastas ja tulemus peab mahtuma kindlatesse normidesse – vastasel juhul järgnevad sanktsioonid ja peame oma uksed kinni panema,“ rääkis Elmik.

„Kui probleeme siiski esineb, on mõistlik lahendust otsida koostöös oma vee-ettevõtjaga, kellega koos selgitakse välja põhjused ja võimalused olukorra lahendamiseks – võib-olla piisab üksnes torustiku läbipesust. Sageli tekitavad filtrid ise probleemi, kuna neid ei osata süsteemselt hooldada ja vesi saastub nimelt filtris,“ märkis Olev Elmik. „Räägin ilmselt kõikide vee-ettevõtjate eest, kui ütlen, et enamikel juhtudel on filtersüsteemi kasutamine tarbetu ja tegemist on lihtsalt raha väljapressimisega heausklikelt inimestelt.“

Eesti Vee-ettevõtete Liit soovitab enne kuluka veefiltri soetamist võtta paar päeva mõtlemisaega ja uurida toimingute tausta. Kui on kahtlusi vee kvaliteedi osas, tuleks võtta ühendust kohaliku vee-ettevõtjaga või pöörduda Terviseameti piirkondlike talituste poole, kes selgitavad millal viidi läbi viimane veekontroll ja milliseid tulemusi saadi. Vee-kvaliteedi andmed on saadaval ka vee-ettevõtete veebilehtedel.

Samuti võiks eelnevalt uurida filtrimüügifirma tausta – näiteks ühe säärase ettevõtte vastu on esitatud kaebusi ka Tarbijakaitseametile.

Eesti Vee-Ettevõtete Liit (www.evel.ee) ehk EVEL on 1995. aastal loodud üleriigiline ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kaudu teenust osutavate vee-ettevõtjate ja sama tegevusalaga seotud teiste ettevõtjate vabatahtlik ühendus. EVELisse kuulub 39 vee-ettevõtet ja 20 vee-alaga seotud ettevõtet.

Täiendav informatsioon:
Vahur Tarkmees, EVELi tegevdirektor
E-post: vahur.tarkmees@evel.ee
Tel: 5309 2153

Olev Elmik, AS Põlva Vesi juhataja
E-post: olev.elmik@polvavesi.ee
Tel: 503 2509

Allikas: tarbija24.ee

Eesti vee-ettevõtete liit ühineb päästeameti ja tehnilise järelevalve ameti algatusega ja kutsub eestimaalasi katmata kaevudest teada andma.

Ohtlikest rajatistest saab teatada päästeala infotelefonile 1524. Esmase ohu kõrvaldamiseks võiks ohtliku rajatise avastanud inimene ohuala olemasolevate vahenditega märgistada või piirata, teatas liit.

„Toetame igati tehnilise järelevalve ameti ja päästeameti üleskutset,“ ütles EVELi tegevdirektor Vahur Tarkmees. „Olukord, kus varaste saagiks langeb aina enam kaevuluuke, teeb Eesti vee-ettevõtted väga murelikuks ja meid ei tee murelikuks mitte uute kaevuluukide soetamiseks kuluvad rahasummad, vaid võimalus, et paari süüdimatu varga ja seadustele vilistava vanametalli kokkuostja süü tõttu võib mõni inimene elu kaotada.“

Päästeala infotelefonile 1524 helistajalt küsitakse andmeid, mis aitavad võimalikult täpselt määrata ohtliku rajatise asukohta ja käidavust asukohas, rajatise tüüpi (nt kaaneta või katkise luugiga kaev, maa-alune mahuti, sissekukkunud kelder vms), objekti ohtlikkust hinnata aitavaid parameetreid (ava või augu sügavus ja läbimõõt) ning helistaja kontaktandmeid juhuks, kui hilisemalt tekib raskusi rajatise loodusest ülesleidmisega.

Lisaks on selliste ohtlike rajatiste kaardistamiseks loodud spetsiaalne maa-ameti kaardirakendus, kuhu kantakse andmed kõigi avastatud ohtlike rajatiste kohta. Ehitusjärelevalve teostajatele on kaardirakendus heaks tööriistaks, mille kaudu saab muuhulgas jälgida ohtlike rajatiste staatust ehk kas ja mil määral on ohu kõrvaldamisega tegeletud.

Eesti vee-ettevõtete liit (www.evel.ee) ehk EVEL on 1995. aastal loodud üleriigiline ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kaudu teenust osutavate vee-ettevõtjate ja sama tegevusalaga seotud teiste ettevõtjate vabatahtlik ühendus. EVELisse kuulub 39 vee-ettevõtet ja 20 vee-alaga seotud ettevõtet.

Allikas: delfi.ee

1993. aastast alates tähistatakse rahvusvahelist veepäeva, et teadvustada magevee olulisust inimkonna eksisteerimiseks ja selle loodusliku ressursi ammenduvust. Tänavu tähistati veepäeva 22. märtsil ja sellel keskenduti varjatud veele. Varjatud vee mõistet aitab lahti mõtestada AS Keila Vesi juhataja Veiko Kaufmann.

Mis on varjatud vesi?

Varjatud vee all mõeldakse põllumajandusele, tööstusele jm kuluvat vett, mida meie tarbime mitte veena, vaid näiteks lihana, leivana, riietena, paberina jne. On välja arvutatud, et näiteks ühes A4 paberilehes on 10 liitrit varjatud vett. Kirju elektrooniliselt saates säästame ka loodust. Tassi kohvi saamiseks kulub 140 liitrit vett. Ühes hamburgeris on varjatud vett 2400 ja loomaliha steak´is isegi 7000 liitrit. Isegi paki kartulikrõpsude saamiseks kulub 185 l magedat vett. Üle mõistuse suurte numbrite taga on niisutamiseks kuluv vesi, ilma milleta pole paljudes kohtades maailmas võimalik üldse saaki saada.

Ainuüksi toidu tootmiseks kulub 70-80% kogu maailmas tarbitavast magedast veest ja rahvaarvu kasvades vajadus selle järele ainult suureneb. Täna elab meie planeedil rohkem kui 7 miljardit inimest, aastaks 2050 on meid arvatavalt veel kaks miljardit rohkem. Kõik me tahame süüa ja juua, ilma veeta inimene elada ei suuda.

Kui suured on magevee varud?

Meie planeedi veevarudest ainult 3% on mage vesi ja sellest ainult 1% on joogikõlbulik. OECD raport ütleb, et kui globaalne nõudlus vee järele kasvab samas tempos, jääb 2050. aastaks ligi pool maailma elanikkonnast ilma võimalusest kasutada magedat vett. Seda eeskätt veevaestes piirkondades, kus elab pool maailma elanikkonnast. Kuigi inimkonda õpetavad katastroofid, võiks seekord jõuda tõeni läbi teadvustamise.

Eesti on veevarude poolest õnnelikus seisus.

Seda kindlasti. Vastukaaluks kehvapoolsele kliimale võime rõõmu tunda magevee suurte varude üle. Seda mitte ainult seetõttu, et meil sagedasti sajab, vaid tänu meie looduse eripärale. Meil on palju soid, järvi, jõgesid ning meil on kvaliteetne põhjavesi. Mida aeg edasi, seda rohkem oskame oma rikkust hinnata. Vesi on küll taastuv ressurss, kuid ta taastub väga aeglaselt. Vett peab hoidma ka siis, kui teda on palju.

Kuidas vee tarbimist vähendada?

Veepäeva puhul oli palju juttu toidukadudest ja toidujäätmetest. On teada tõsiasi, et arenenud riikides visatakse 50% toidust lihtsalt minema. Seda teevad nii poed, restoranid kui ka inimesed kodudes. Kõige suuremat vee kokkuhoidu saaks toidutööstuse arvelt. Et ei oleks ületootmist ja -tarbimist.

Toitu ostes tuleks mõelda, kas kõik see, mida poest koju viiakse, ka ära süüakse. Kokkuhoid ei puuduta ainult toitu, vaid kõike meie ümber. Enne kui osta uut mööblit, kodumasinat või jalgratast, tasuks mõelda, kas poleks säästlikum vana ära remontida. Säästlikum mitte ainult oma rahakotti vaadates, vaid ka globaalses mõttes. Me ei saa lubada tarbimishulluse jätkumist.

Eestlase kohta see vist ei kehti?

Eestlast on elu õpetanud olema kokkuhoidlik, ehkki arenenud maailma harjumused jõuavad tasapisi ka meile. Kui Euroopas tarbitakse inimese kohta keskmiselt 200 liitrit vett ööpäevas ja Austraalias koguni 1000 liitrit, siis Eestis alla saja. Näiteks Keila elanik tarbib oma koduses majapidamises ööpäevas keskmiselt 77 liitrit vett.

Teile kui veefirma juhile meeldiksid kindlasti suuremad numbrid?

Globaalselt mõeldes mitte, ehkki, mida rohkem me vett tarbime, seda odavam oleks ühe kuupmeetri hind. Olen isegi välja arvutanud, et kui Keila elanik tarbiks ööpäevas 3 liitrit vett rohkem, poleks vaja olnud maikuust vee hinda tõsta. Vee hinna puhul on määravad suured püsikulud.

Kui joodav on Keila kraanivesi?

Vägagi joodav. Keila veevärki pumpame vett 200 meetri sügavuselt ja see on väga vana ja puhas vesi. Seda on läbi aegade aidanud puhtana hoida 40-meetrine savikiht.

Ja inimene ostab ikka poest pudelivett?

Pudelivee müümine on maailma üks paremaid äriideid. Liiter vett maksab poes ligi euro. Kraanist saad meil sama raha eest terve kuupmeetri – 1000 korda odavamalt! Kui linna veevärki suunatavat vett kontrollitakse pidevalt, siis pudelivee puhul ma selles nii kindel ei ole. Pudelivesi on surnud vesi. Seda on töödeldud nii, et vesi võiks seista kuid, ilma et see rikneks või tekiks pudelipõhja sade. Tervislik pole ka plastikust pudel, mis päikesevalguse käes tekitab kantserogeenseid aineid.

Soovitan kõigile, kes tahavad olla popid ja pudelist vett juua – täitke oma pudel kraaniveega ja jooge terviseks!

Allikas: delfi.ee

Eesti Vee-ettevõtete Liit pärjas parimaid

Eesti Vee-ettevõtete Liit otsustas 23.03 toimunud üldkoosolekul anda tänavuse Elutöö auhinna Tallinna Tehnikaülikooli emeriitprofessor tehnikadoktor Harald-Adam Velnerile ja auhinna Aasta Veetegu ASile Tallinna Vesi kogu Ida-Euroopas ainulaadse biopuhasti rajamise eest.

 „Professor Velneri tegevus Eesti veemajanduse arendamisel, veeteadlaste ja inseneride ettevalmistamisel on märkimisväärne,“ ütles EVELi juhatuse esimees Veiko Kaufmann. „Tal oli ka oluline osa Läänemere keskkonnakaitse konventsiooni ettevalmistamisel ja allkirjastamisel aastal 1974.“

 Professor Velneri sulest on ilmunud enam kui 100 teadustööd Läänemere ja selle vesikonna veekogude kaitsest ja veemajanduse korraldamisest. Tema juhendamisel on kaitstud rida kandidaadi- ja doktoriväitekirju, rääkimata temalt koolituse saanud sadadest veemajandusinseneridest. 1988.a. valiti professor Velner taasasutatud Eesti inseneride liidu presidendiks, selles ametis oli ta kuni 1994. aastani.

 „ASi Tallinna Vesi eelmisel suvel valminud biofilter on ainulaadne keskkonnaprojekt kogu Baltikumis ja Ida-Euroopas nii oma investeeringumahult kui keerukuselt,“ ütles EVELi tegevdirektor Vahur Tarkmees. „Uus biofilter võimaldab oluliselt vähendada Tallinna lahte suubuva lämmastiku kogust ning parandada heitvee kvaliteeti.“

9 miljonit eurot maksma läinud biopuhasti puhul võib esile tuua 4 olulist keskkonnasäästu aspekti:

1. uue protsessi rakendamine võimaldas vähendada kemikaalivajadust 5% võrra;
2. biofilter on kergesti laiendatav moodulsüsteem ja ehituslikult väga kompaktne – väikesed vahemaad vajavad vähem betooni, torustikke ja kaableid;
3. biofiltri kaks põhiprotsessi kasutavad vaheldumisi samu seadmeid ja torustikke;
4. protsessi pesuveena kasutatakse väljundi heitvett ning hoone sisetemperatuuri hoidmiseks plusstemperatuuril on kasutatud reoveest vabanevat soojust.

 Eesti Vee-Ettevõtete Liit (www.evel.ee ) ehk EVEL on 1995. aastal loodud üleriigiline ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kaudu teenust osutavate vee-ettevõtjate ja sama tegevusalaga seotud teiste ettevõtjate vabatahtlik ühendus. EVELisse kuulub 39 vee-ettevõtet ja 20 vee-alaga seotud ettevõtet.

 Täiendav informatsioon:

Vahur Tarkmees, EVELi tegevdirektor

E-post: vahur.tarkmees@evel.ee, +372 530 92 153

Eesti Vee-ettevõtete Liit: Suur hulk joogiveest läheb raisku varjatult

 Puhas joogivesi on ammenduv ressurss ning selle säästmisel tuleb erilist tähelepanu pöörata ka vee varjatud raiskamisele näiteks tootmises või põllumajanduses, tõdesid esinejad täna Tallinnas toimunud ülemaailmsele veepäevale pühendatud pressibriifingul.

 „Inimeste arv planeedil Maa kasvab, nõudlus puhta joogivee järele on kasvamas, kuid puhta magevee ressursid ei kasva,“ ütles geograaf-klimatoloogi haridusega endine keskkonna- ja peaminister Andres Tarand.  „Seega, kui täna on veepuudus vaid arengumaade probleem, võib juba üsna pea läänemaailmaski öelda, et kõigile ja igaks tegevuseks vett ei jätku ning vett tuleb kõikjal kasutada säästlikult. Näiteks kui Eesti inimene on täna Euroopas üsna keskmine veekasutaja, on Eesti Energia samas üks suurimaid veelaristajaid.“

 „Eriti veevaenulik tegevus on pudelivee ostmine,“ tõi näiteks ettevõtja ja ülemaailmse ettevõtmise „Teeme ära!“ algataja Rainer Nõlvak. „Sellega raiskad puhast vett lausa mitmel rindel – vee tootmine, pudeli tootmine, transport, jäätmekäitlus, kõik need tegevused raiskavad ressursse.“

 Nõlvaku sõnul on Eestis kraanivesi võrreldes paljude teiste maailma riikidega kvaliteetne ning inimesed peaksid seda meeles pidama, enne, kui sirutavad käe keskkonda palju enam kahjustava pudelivee järele. „Usun, et pudelivee sisu on ka tunduvalt kahtlasema väärtusega, kui tänapäeval küllaltki karmidele  normidele vastav kraanivesi,“ rääkis Nõlvak.

 Rainer Nõlvak juhtis tähelepanu ka maailmamere olukorrale ning tema sõnul on kätte jõudnud aeg, kus tuleb maailma paremaks muutma hakata. „Maa prügikoristusega oleme läinud maailma, nüüd on aeg hakata ka merd koristama,“ ütles Nõlvak.

 „Säästmine ei tähenda sugugi, et inimene end pesta ei tohiks, või et ta vähem vett jooma peaks,“ ütles Eesti Vee-ettevõtete Liidu juhatuse esimees Veiko Kaufmann „Säästa saab eelkõige teadliku tarbimisega. Ostke vaid asju, mida teil tõesti vaja on.“

 Väga palju puhast magevett raiskab Veiko Kaufmanni sõnul tootmine. „Peidetud vee otsene mõju ei avaldu sageli ühes konkreetses elupiirkonnas, vaid kogu maailma mastaabis tervikuna. Seega kindlasti ei saa mõelda nii, et kui ostan Lõuna-Aafrikast pärit kaupu, siis Eestit sealne vee probleem ei puuduta,“ märkis Kaufmann. „Aga kui rääkida konkreetselt põllumajandusest, siis on just vastupidi – kuna Eestis kasvavad põllumajandussaadused enamasti loodusliku vihmaveega, erinevalt lõunamaa riikidest meil põlde suurt ei kasteta, aitab Eestis kasvanud toidu eelistamine maailmamastaabis hulgaliselt puhast vett säästa.“

 Tänasel pressibriifingul esitleti ka 3.-5. klassi loodusõpetuses abimaterjaliks mõeldud raamatut vee säästmise ja tarbimise teemal, mis saab olema kättesaadav nii elektrooniliselt kui trükisena.

 Ülemaailmse veepäeva põhiteemaks on sel aastal peidetud vee kasutamine ja sellega kaasnevad keskkonnaprobleemid. Näiteks on välja arvutatud, et ühe muna tootmiseks 200 liitrit, ühe pätsi leiva tootmiseks kulub 650 liitrit, iga lihatüki jaoks taldrikul 7000 liitrit ja ühe puuvillase T-särgi tootmiseks koguni 2700 liitrit puhast joogivett!

 Eesti Vee-Ettevõtete Liit (www.evel.ee ) ehk EVEL on 1995. aastal loodud üleriigiline ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kaudu teenust osutavate vee-ettevõtjate ja sama tegevusalaga seotud teiste ettevõtjate vabatahtlik ühendus. EVELisse kuulub 39 vee-ettevõtet ja 20 vee-alaga seotud ettevõtet.

 Täiendav informatsioon:

Vahur Tarkmees, EVELi tegevdirektor

E-post: vahur.tarkmees@evel.ee, +372 530 92 153

Täna avati Viimsis uus ja modernne veepuhastusjaam, mis hakkab varustama kõrgekvaliteedilise veega ligikaudu 15 000 Viimsi elanikku. Veetöötlusjaama maksumuseks kujunes 3,29 miljonit eurot.

„Viimsi vee kvaliteet pole olnud parim ja valla elanikud on selle üle ka sageli kurtnud – nüüdsest aga peaks olema probleem uue veetöötlusjaama näol lahendatud ning vesi igati vastav ELi direktiividele,“ sõnas Viimsi vallavanem Haldo Oravas.

„Valminud veepuhastusjaamast hakatakse puhta joogiveega varustama kogu Viimsi mandriosa, välja arvatud Äigrumäed ja Laiaküla, kus veevarustus lahendatakse autonoomsete puurkaev-pumplatega,“ rääkis Oravas. „Kokku juhitakse jaamas puhastatud joogivesi peale magistraaltorustike valmimist ligi 15 000 Viimsi elanikule. Puhas joogivesi tagatakse kõikides piirkondades 2013. aasta lõpuks – selleks ajaks on välja ehitatud kõik vajalikud vee magistraaltorustikud.“

ASi Viimsi Vesi juhataja Toivo Eensalu sõnul erineb puhastatud joogivesi puurkaevu veest selle poolest, et sealt on eemaldatud liigne raud, ammoonium, kloriid ning radionukleiidide ühendid. „Lisaks puhastusprotsessile rajasime kolm 2000 m3 veereservuaari, mis töötavad sisuliselt veetornidena, tagades veevarustuse stabiilsuse ning elektrikatkestuse korral joogivee isevoolse juhtimise kriitilistele tarbijatele nagu koolid, lasteaiad ja haigla.“

Viimsi veetöötlusjaama kaasfinantseerijateks olid ELi Ühtekuuluvusfond, Viimsi vald ja AS Viimsi Vesi.  Veetöötlusjaama maksumus oli 3,29 miljonit eurot. Tänasel päeval toimub jaamast puhastatud joogivee saatmine Lubja, Tammneeme ja Pärnamäe küladesse ning Viimsi ja Haabneeme asulatesse. Uusi piirkondi lisatakse jooksvalt. Kogu piirkond varustatakse puhta joogiveega alles 2013. aasta lõpuks.

Viimsi vald (www.viimsivald.ee) asub Harjumaal Tallinna linna, Maardu linna ja Jõelähtme valla naabruses. Viimsi valla pindala on 73 km², vallas on ca 17 200 elanikku. Viimsi vallas on 2 alevikku, 20 küla ning 15 saart, neist suuremad on Naissaar ja Prangli.

Lisainformatsioon:

Haldo Oravas, Viimsi vallavanem
E-post: haldo@viimsivv.ee; tel: 606 6860

Toivo Eensalu, ASi Viimsi Vesi juhataja
E-post: toivo@viimsivesi.ee; tel: 51 12 342

60% müüdavast pudeliveest on tavaline kraanivesi, mille liitri hind on peaaegu sama kõrge kui bensiinil.

Iga päev peab iga seitsmes Maa elanik (ehk miljard inimest) joogivee saamiseks tegema kolmetunnise jalgsimatka. Meil Eestis toovad torud täiesti puhta ja kvaliteetse joogivee tuppa kätte. Kas me oskame seda luksust hinnata?

Õpetajate streigi eel istusime Eesti vee-ettevõtete juhtidega koos ja mõtlesime, et mis oleks kui teeks kolm kraanivee vaba päeva? Et kraanist vett ei tule ja kellel on suur veeisu või -vajadus käes, võib osta pudelivett või sõita maale vanaema juurde kaevule… Isegi mõte, et vett kraanist ei tule või elektrit ei ole, paneb elu seisma. Nii iseenesestmõistetavad on tänapäeval mõned asjad.

Võib olla tundub uskumatu, kuid ühe pätsi leiva tootmiseks kulub 650 liitrit, ühe muna tootmiseks 135 liitrit ning iga lihatüki jaoks taldrikul 7000 liitrit vett, on ameeriklased välja arvutanud.

Me tarbime eluks-oluks muljetavaldavates kogustes vett. Iga päev. Seepärast me võib olla vaidlemegi, kas vee hind peab olema selline või hoopis selline ning milline on selle vee tarbimise mõju kliima väidetavale soojenemisele (mille paikapidavuses Eesti akadeemikud väga kahtlevad). Vesi tundub nii loomuliku elu osana, et me ei taha selle eest makstagi.

Kraaniveel kehv maine

Eestis on täna kraanivee maine madalam, kui ta seda väärib. Sellel on palju ajaloolisi, eelkõige nõukogudeaegsed põhjuseid. Näiteks see müüt, et Pärnus on soolased nii vesi kui ka õlu ja ega nende maitse eriti erine. Kuid see ei ole juba pikki aastaid enam nii.

Eesti kraanivesi on väga hea kvaliteediga ja annab pimetestides tihti pudeliveele silmad ette. Ei tasuks lasta end hirmutada ka erandlikel halva kraanivee juhtudel – ühest sellisest oli Delfi lugejaveerus alles eile juttu.

Iga selline juhtum vajab loomulikult eraldi uurimist, kuid põhjused ei pruugi olla alati vee kvaliteedis. Tallinna Vee hallatav vesi läbib mitmeid kontrolle ning on valdavalt usaldusväärne – vastasel juhul oleks täna juba kõik tarbijad tagajalagadel, kelle pesu või joogivesi rikutud.

Kuigi paremad pudeliveed on samuti puhtad ja kvaliteetsed, on ka selliseid, millel hind on, aga kvaliteeti pole. Siiski pole just palju vedelikke, mis annaks tootjale rohkem kasumit kui pudelivesi.

Vesi on sama kallis kui bensiin

Pudeldatud joogivee liiter maksab täna tarbijale enam-vähem sama palju kui liiter bensiini, kuid bensiini lõpphinnast moodustavad väga suure osa aktsiisid ning ega naftast bensiini tegeminegi väga odav lõbu ole. Kokkuvõttes on pudelivee liitri hind isegi kuni tuhat korda suurem kui kraaniveel.

Miks siis üldse osta pudelivett? Näiteks analüüsis keskkonnateadlane, Tartu Ülikooli tehnoloogiainstituudi direktor Erik Puura ühe oma ettekande tarvis Tartu kraanivee omadusi. Puura jõudis lihtsa lõppjärelduseni: Tartu kraanivee keemiline koostis ja omadused on väga sarnased pudeliveele, mida veetakse Tartusse Šveitsi Alpidest.

Samuti on Tartu kraanivee toime sama hea, niisutav, värskendav ja puhastav, kui veel, mida müüakse näiteks kosmeetikakauplustes hinnaga kuni 100 eurot liiter. Ei maksa unustada, et 60% müüdavast pudeliveest ongi tavaline kraanivesi, mida on rohkemal või vähemal määral töödeldud.

Üks hiljutine uurimus tuvastas, et kui tunned end tujuka ja pahurana, võib selle põhjuseks olla vähene vee hulk su kehas. Soovitaksingi omalt poolt kõigile – võtke üks lonks kraanivett (kuni see veel torudest tuppa tuleb) – ehk aitab mõtteid selgitada.

Kui parafraseerida tuntud alkoholi tarbimise õigustust: õige mees jala ei käi ja vett ei joo, võiks tervislikkuse seisukohast öelda: õige mees käib jala ja joob kraanivett! Nii elab kauem!

Autor on Eesti Vee-Ettevõtete Liidu tegevdirektor.

Allikas: delfi.ee